Kuulub alla. Otseselt seotud .

Jakob Hurda ajalooteos, ilmus raamatuna 1879.

Hurda ajaloonägemus ja kirjutis on Jak-i omast tuntavalt erinev. Katsub kirja panna küllaltki faktipõhist ajalugu, mis oleks aga eestlaste positsioonist nähtud. Seega ehk esimene tõsine katse kirjutada eesti ajalugu. Ent keskendub vaid üksikutele detailidele, sündmustele, ning katsub nende põhjal üldistada. Eesmärgiks on samuti eestlaste eneseteadvuse tõstmine, näiates, kui vahvad ja vaprad olid vanad vabad eestlased, kelle meelekindlust peavad järeltulevad põlved imetlema ning neist õppust võtma. Ei mine mööda ka muinaseestlaste puudustest, kuid põhjendab neid ajastu vaimuga. Teose stiil on ilukirjanduslik, kuid tugineb ajalooallikatel, näiteks Henriku kroonikal. Samas kasutab palju ka rahvaluulelisi allikaid ehk "suulist ajalugu", mille kohta ütleb, et see tööpõld on Eestis veel läbiuurimata (nn eesti rahva siseajalugu). Ajaloolasele on ta ehk meeldivam lugeda kui Jakobsoni propagandakõned. Hurda teos polnud kuigi päevapoliitiline, sest ta distantseeris selgelt ristisõdijate pahateod praegustest baltisakslastest ning muinaseestlased toonastest, rõhutades vaid, et mineviku ebaõiglust tuleks parandada, ent tänased bs-d selles otseselt süüdi pole. Seetõttu jäi tema teos mõjukuselt kindlasti Jak-i omale alla. Tundub, et tema piltide materjali on hilisemad põlved siiski kasutanud, kasvõi Reiman oma "" (sõnastus on kohati peaaegu identne).

Hurt ja Jakobson erinevad ka sellepoolest, et kui Jakobson lootis eestlastele suuri poliitilisi õigusi saada Vene keisri toel, siis Hurdal selliseid illusioone polnud. Tema lootis eestlaste sisemisele jõule, et suudavad ise enda heaks paljut ära teha, saada suureks vaimult (!!!). Ja seda me siis üritamegi tänapäevani... Hurdal-Jakobsonil eesmärgid seega hoopis erinevad, seetõttu ka mõnevõrra võimatu võrrelda, ntx ajaloolise konteksti poolest, sest Jakobson ei püüdnudki anda mingit head ülevaadet eestlaste vanemast ajaloost, vaid kasutas ajaloomotiive oma seisukohtade kindlustamiseks, Hurt aga püüdis just vastupidiselt anda võimalikult tasakaalustatud nägemust eestlaste muinasajast, pisut ka orduajast, et rahvast harida.

Mida teised arvavad:

• Viires: Hurt oli esimene, kes eestlaste ajaloos tegeles ka orduajaga, samuti üks esimesi, kes püüdis üldisemat ülevaadet anda. Koos Jakobsoni kõnedega pani ta aluse eestlaste uuele ajaloonägemusele, mis kaotas baltisakslaste (pastorite) loodud visiooni usukesksest ajaloost (et enne ristimist ei olnud justkui midagi mainimisväärset).

• Undusk: Hurda kirjutis oli liialt vaoshoitud ning neutraalne, seetõttu jäi Jakobsoni agressiivse ja mõjusa teose varju. Ehkki ajalugu on piltide kaudu küllaltki hea õppida, on Hurda kirjutise väärtus siiski ennekõike selles, et asetas poliitilise ajaloo asemel põhitähelepanu alla rahva vaimse ajaloo, mida tuleks uurida rahvaluule (kogumise) läbi.