Mesopotaamia

jõgedevaheline ala

Historiograafia

Mõisted MEsopotaamia, Babüloonia ja Assüüria on Kreeka keelest ning tähendasid kreeklastele omal ajal midagi enamat, kui meile praegu. Materiale neist pärit alates Herodotosest, ta pidas kogu Mesopotaamiat Assüüriaks.

Mesopotaamiast tekib keskaja inimeste teadvuses mingisugune fantastiline müüt, mis ei vasta üldse tegelikkusele. Seda tänu Vana Testamendi veidratele viidetele. Ajast ~1000 eKr ei teata eriti mitte midagi.

1160 Benjamin Navarrast külastas Mesopotaamiat.

Pietro de la Valla, rännak ajendatud naise truudusetusest - sõber soovitas tal end mitte tappa ja Mesopotaamiasse minna. Tõi kohvi.

~1800 Grotefend'i kihlvedu Pärsia käsikirjade dešifreerimisest, mille ta võitis. Ta avastust ei võetud esialgu kuulda, kuna oli liiga noor.

Assürioloogia

teadus Lähis-Idast, tekkis 19ndal sajandil ning uurib kogu vastavat piirkonda (mitte ainult Assüüriat). Jaguneb orientalistika alla. Nimistu assüriolooge.

H. F. Talbot, fotograaf/alkohoolik, dešifreeris kiilkirja.

Henry Rawlinson, loetakse assürioloogia isaks. Tõlkis midagi.

Hincks, tõlkis samuti midagi - kõik tänu Assurpanipali raamatukogu leidmisele 1842, kust palju kirjaleide.

Oppert, juut, avastas sumeri keele.

Assürioloogias (väga) palju pseudoteadust: esiteks mingid 19. saj võib-olla pisut vähem segased, kuna varem teati vähem, ning viimase aastasaja USA usuhullud ja muud mujal elavad fantastikud, sealhulgas ka mõned muidu mõistlikumad inimesed haritlaste seast nagu K. A. Hermann...

Assürioloogia areng

Rommeli'i tõlk von Sodel Hitleri ajal põgenes USAsse ja assürioloogia areng seal.

S. N. Kramer, tuntud USA ajaloolane.

Igor Djakonov (Diakonoff), mingi vene assürioloogia elushoidja.

Toronto Eesti pseudo-assürioloogia koolkond.

Uku Masing ja Amar Annus.