18. sajandi algul toimunud sõdade ja katku tõttu rändas palju sakslasi balti provintsi, kaasa arvatud eestisse. Kuna saksamaal oli loodud hernhuutlus siis see levis ka eestisse ja tekkisid vennastekogudused. Vennastekogudus aitas kaasa eesti muusikaelu arenemisele, nad õpetasid rahvast lugem ja kirjutama ning selle läbi said eestlased ka laule õppida, tänu vennastekogudeusel sai teoks ka esimene laulupidu. Kuid miinuspooleks oli eesti rahvalaulu taandumine.

1. 1869. Tartus 822 lauljat, 56 pillimeest, 15 ilmalikku, 12 vaimulikku, enamus saksa keelsed.

2. 1879. Tartus 1070 lauljat, 202 liikmeline ühendorkester, enamasti saksa keelsed, tänu sellele läksid Jansen ja Jakobson tülli.

3. 1880. Tallinn, 684 lauljat 98 pillimeest, lõuna-eestlased ei tulnud, pooled eestikeelsed laulud.

Rahvuslikku ärkamist soodustas hästi Jannseni Perno Postimehe väljaandmine mille kaudu sai rahvale levitada informatsiooni selle kohta ja sisendada ennde ühtsust. Ta lõi ka Vanemuise seltsi mis aitas kaasa üldlaulupeole ja edendas muusikaelu eestis. Jakobson andis välja eesti keelseid laulikuid ja oli väga eesti meelne. Kirjutas ka paju laule ja hoidis elus ka ununenuid laule. Õpetatud eesti selts, Estonia, kirjameeste selts.

Aleksander Saebelmann-Kunileid „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“

Karl August Hermann „Mingem üles mägedele“ ja „Oh laula ja hõiska“

Aleksander Eduard Thompson „Kannel“ ja „Laula laula suukene“.

Friedrich August Saebelmann „Lilleke“ ja „Serenaad“

Kappel – õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Peale seda jäi tööle Peterburgi organisti ja oli mitme eesti koori juht. Ta on loonud umbes 50 koorilaulu. Tema looming oli väga professionaalne meloodia kui ka harmoonia poolest. Üks tuntumaid on „Ööbik“.

Härma – helilooja, koorijuht, organist ja aktiivne muusikategelane. Sündis muusikalembelises peres, Tartu lähedal – sealt sai ka muusikapisiku. Laulis tütarlastekooris. 1883. aastal läks Peterburi konservatooriumi orelit õppima. Peale lõpetamist läks Euroopasse reisima ja andis ka kontserte. Hiljem naases aga Tartu kus asutas segakoori mis pälvis tuntust ka kaugemal kui eestis. Vahepeal naases uuesti Peterburi ja koor jäi soiku,tagasi tulles aga taasalustas sellega. Ta kuulus paljudesse kultuuriorganisatsioonidesse ja tema järgi on nimetatud ka kool Tartus.

Loomingus olid enamuses koorilaulud millest kuulsaim oli „Veel kaitse, kange Kalev!

Rudolf Tobias – suurepärane organist, muusikakirjanik ja dirigent. Sündis Käinas, köstrist isa õpetas esimesed muusikalised teadmised. Õpingud jätkusid Haapsalus ja Tallinnas, hiljem Peterburi konservatooriumis kus ta lõpetas oreli ja kompositsiooni eriala. Rudolf Tobias oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Aastatel 1898–1904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, seal esitas ta ka oma teoseid. Aastal 1904 kolis Rudolf Tartusse ja hakkas seal õpetaja ametit pidama. Aastal 1908. ta finantsolukord raskenes ning ta kolis Lääne-Euroopasse kus ta ka suri.

Mart Saar – helilooja, pedagoog, organist ja pianist. Tema teostes väljendus rahvameloodia viise. Teostes peamiselt armastus ja loodus teemad. Õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ei sidunud ennast muusikutööga väga tihedalt. 400 koori ja üle 140 soololaulu. Impressionistlikud ja ekspressionistlikud sidemed. Tema ajal oli ta looming tuntud nüüd aga on unustusse vajunud.

Cyrillus Kreek – Õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni. Looming põhines eesti rahvamuusikal. Eriline huvi oli vaimuliku rahvalaulu vastu, päästis selle hääbumisest. Koori ja rahvalaule üle 600. Looming tuntud nii praegu kui ka enne.

Heino Eller – lõi uue koolkonna ja helikeele eesti muusikasse, tema looming on saanud eestlaste rahvuslikkuks sümboliks. Muusikaline pere. Peterburi läks viiulit õppima aga ei saanud hakkama siis läks õigusteadust õppima ja hiljem hoopis kompositsiooni. Töötas Tartu muusikakoolis õppejõuna ja tema pedagoogitöö on hindamatu eesti muusikale. Kirjutas enamasti instrumentaalmuusikat, eriti klaverile – umbes 200 klaveriteost. „Kellad“. Kirjutas ka sümfooniaid.