Lingid

• Wikipedia: History of Finland
• Wikipedia: History of Sweden

Kordamisküsimused

Klassikaline kultuuriajalugu

Huvi kultuuri vastu renessansi ajal; 16.-17. sajand uuriti kunsti ja kunstnikke, 18. ka juba muusikat. Klassikalise kultuuriajaloo esindajad:

• Jacob Burchart(1818-1897): šveitslane, Itaalia renessanssi avastaja, uuris seda ühiskonna taustal; ta pilt Šveitsi 1000-frangisel.
• Karl Lamprecht(1856-1915): uuris Saksamaa ajalugu ja keskaega, populaarsust kogus välisriikides ja mitte kodumaal. Püüdis vastata küsimusele "kuidas kõik tekkinud on?". Ajalugu ta arvates suurte ideede lava. Rahvused ja kultuurid kui ajaloo põhiuurimisväljad, mitte riigid.
• Egon Fridell(1878-1938): austerlane, alustas näitleja ja ajakirjanikuna; hakkas huvituma kultuuriajaloost ja kirjutas "Uusaja kultuuriloo". Ta arvates 3 ajalookirjutuse taset: 1) narratiivne; 2) valgustav; 3) arendav. Pööras tähelepanu ebatavalisele, geeniustele ja originaalsusele. Isiklikkus ajaloos. Filosoofiline mõtestatus.
• Johan Huizinga(1872-1945): hollandlane, tänapäevani tähtis; alustas orientalistina, hiljem kirjutas keskajast ja Erasmusest. Arvas, et kultuur mänguline ning selle teke sealt.

Uus kultuuriajalugu

Hakkas arenema alates 1980. aastatest. Teooria rajajad: Focault, Bordieu, Bahtin, Elias. Püüab olla võimalikult lai ja kõike hõlmav, uurib pisimaidki probleeme. Miski pole liialt väike või vähetähtis. Samas killustab ja ei loo mingit üldpilti, teoreetiliste konstruktsioonide asemel äärmine relatiivsus.

Peter Burke eristab uut klassikalisest kultuuriajaloost: 1) kultuurirelativism, hinnangutest hoidumine, kõik kultuurid on võrdsed; 2) kultuuri mõiste alla käib sisuliselt kogu inimtegevus ehk see on nii lai kui veel vähegi olla saab; 3) kultuurilise taatootmise mõiste (inimeste tegutsemine esindab kultuuri, äratab selle ellu, rituaalid); 4) uus arusaam kultuuri ja ühiskonna suhetest, kultuur on kõikjal mingil kujul jnejne

Põhjamaade kultuuriajaloo koolkonnad

Rootsis-Taanis tähtsus vähene, seal põhiline (suur)riikluse ajalugu. Soomes-Norras aga, kus omariiklust vähe, on kultajalugu alati oluline olnud.

• Taanis: Fredrik Toels-Land- "Argielu Põhjamaades 16. sajandil" 14 köidet, põhjalik üldülevaade, nii kõrg- kui argikultuur
• Rootsis: Hildebrand, Montelius- uuris keskaja kultuuri
• Norras: Edward Bull

• Soomes: Gunnar Suolahti (1878-1933)- Lamprechti õpilane, tõi tema ideed Soome, arvas, et kultaj ehk rahvaaj on olulisim, tegi kirikuõpetajate ajaloo, tahtis kirjutada ka muud, aga ei jõudnud. Tema tegevus lõi tugeva aluse järgnevaks, kultaj kiireks esiletõusuks. Väino Voionmaa jätkas tema suunda. 1933-36 ilmus esimene Soome kultuuriajaloo üldülevaade, selle üks autor Jutikkala elab siiamaani (99-aastane). Kultaj-st sai väga oluline identiteedifaktor, rahvusliku ühtsuse looja ja tagaja. 1971 loodi Soomes kultuuriajaloo õppetool. 1982-85 ja 2002-4 ilmusid uued kultuuriajaloo ülevaated.

Soome liitmine Rootsiga ja selle tagajärjed

Soome liitmine ristiretkedega. Ahvenamaa ristiusklik juba 11. sajandiks, siis edasi levis Turu kanti, mis liideti 1155 järel. Erik ja Henrik Püha, Henriku lõi talumees Lalli maha. 1249 Jarl Birgeri retk Hämesse, 1293 Karjalasse. Rajati Viiburi idapiirile, möllati Novgorodiga. 1323 Pähkinäsaare rahu, idapiir esialgu paika. Hiljem nihutab Rootsi seda kogu aeg ida suunas. Asustus läheb sama moodi, kultuur ka. Lõpppiir paika Täyssinä rahuga 1595.

Tõi kaasa ristiusustamine, kindluste rajamise, rootslaste sisserände ja, üllatus-üllatus!, Soome saamise Rootsi riigi osaks kuni 1809. aastani. Kirikuvõim ilmalikust tugevam kuni 15.-16. sajandini, hiljemalt .

Soome rahvakultuur ja –usund

Lääne- ja Ida-Soome erinevused, lääs: põllundus, patriarhaalsus, kõva leib, külad, talu nimi (peremehel); ida: vananenud alepõllundusmeetod, Novgorodi ortodoksi mõju, suurpered, ülejäänu vastupidi.

Usuti haldjaid ja üleloomulike jõude, looduse "hingestatust". Ukko- peajumal, vihm, torm. Ilmarinen- sepp, taeva ehitaja, kultuuritooja; Tapio ja Hiisi- metsahaldjad; Ahti- veehaldjas; Tonttu- väike hall mehike, vana; Pellonpecko- viljasaak, ÕLU! jne

Loitsiti, usuti tarku, mõeldi runosid ja muid pärimusi välja, et Lönnrot saaks pärast oma Kalevala kirjutada.

Kiriklik kultuur keskajal

Soome oli Turu piiskopkonna all. Piiskop kõige olulisem vend Soomes. Kogu hariduselu kiriku all: toomkool, mungad õpetavad ka lugema. Dominikaanid ja frantsiskaanid. Birgitta ordu tuleb hiljem. Turust mindi õppima Lääne-Euroopa ülikoolidesse, 1520. aastaks 140 soomlast ülikoolides käinud. Mingi Soome vend oli isegi Pariisis rektor. Kloostrid juba 13. saj algusest Turu kandis, munkade jutlused ka soome keeles, kujunes Soome kirikuliturgia.

Kirikuid ehitati esialgselt läände: Ahvenamaal Eckerö jt, siis ka turu kanti. Kivikirikuid on vähe. Esimene ehitusfaas 13. saj-l, teine 15. saj-l, siis Uusimaale ja Päris-Soome, ehitajateks välismaa meistrid. 1480-1550 3. faas, kivikirikuid ehitavad juba kohalikud meistrid (rootslased-sakslased). Puukirikud jäävad ikkagi ülekaalu. Kirikud on koguduse omad. Vaestepiibel ehk lubjamaalid kirikuseintel, osad siiamaani säilinud.

Birgitta ordu oluline, 1438 Naantali klooster Soomes, nii mungad kui nunnad. Seal tegutseb Jöns Budde, kes kirjutab oma raamatu ning tõlgib Piibli rootsi keelde.

Kõrgkihi kultuur keskajal

Hariduselus kiriku dominatsioon. Kogu see eelneva punkti jutt sobib e-v ka siia. Kuni 1540 on kirjaeelne aeg Soomes. 1488 esimene Soome mõeldud raamat: Missale Aboense. 1470 ühes saksa raamatus esimesed soomekeelsed sõnad. 1541 on Cosmographicas soomekeelne palve.

Aadlikel mõju väike, sest alles 1279 loodi, siis ka ajutiselt, pärusaadel alles 1560. Tantsud, lood Lääne-Euroopast pisut mõjutavad. Linnakultuur, mis on saksakeelne, Hansa mõju jms.

Soome ja rootsi keeled

Rootslased tulid suurte hulkadena, tõid kaasa oma keele, kultuuri ja õiguse (Hälsingöandi õigus- laienes kogu Soomele). Läänes väga mõjukad, mõjutasid oluliselt soome keelt. Rootsi keel alati kõrgkihi keel, kuni 19. sajandini välja. Soome keelt rääkisid talupojad, osalt levinud ka kõrgema rahva seas, aga mitte eriti palju.

Soome murdeid väga palju erinevaid, ühtne keel kujuneb väga pikkamööda.

Gustav Vasa valitsemisaeg

Valitses 1523-1560, võimule sai ülestõusuga Kalmari uniooni ja Cristian II vastu. Nimetatud nii liberaaliks kui türanniks, igal juhul oli osav valitseja ja propagandist. Tema algatas tülist paavstiga ülemineku protestantlusesse, seekaudu tsentraliseeris riigivõimu, määrates iseennast kiriku peaks. Traditsioonilises Rootsi ajalookirjutuses moodsa Rootsi (territoriaal)riigi rajaja. Sõdis enamjaolt edukalt, tugevdas riiki. Tema ajal laiemalt mõtted, et rootslased on gootide järeltulijad, eriti oluliseks muutus see mõte aga Gustav Adolfi ajal.[1]

Reformatsioon

Tekkis Gustav Vasa(1527) poliitilistest ja hiljem majanduslikest huvidest, kuna rootsalsed olid 16. sajandi algul kõik katoliiklased ja anti-protestantlikud[2]. Järgnesid talupoegade ülestõusud, kuid samal ajal ühtset juhti ei tulnud ning kohalikud katoliiklikud piiskopid protestida ei julenud, kuna kaks oli enne ära tapetud; kuningas sai kiriku juhiks Nii võis reformaatorite tegevus rahulikult edasi kesta: Olaus ja Laurentius Petri, Soomes Petrus Särkilahti ja Mikael Agricola. Terve 16. sajand on üleminek katoliiklusest protestantlusse. Gustav ise oli suht usukauge, samuti ta 1. poeg Erik XIV, aga järgmine kunn Johan III huvitus usuasjust väga, püüdis rajada uut usundit ehk pöörduda tagasi algkristlusse. Paljud nägid selles katoliikluse taastuleku ohtu. Oli abielus Poola kunni tütrega, tema pojast sai fanaatiline katoliiklane ja Poola kunn. 1593 kuulutati luterlus Rootsi riigiusuks, aga järgnes kodusõda Sigismundi ja hertsog Karli vahel, viimane võitis ja kehtestas lõplikult protestantluse.

Mikael Agricola ja soome kirjakeel

Eellugu . Agricola oli soome päritolu vaimulik, huvitus soome keelest. sisuliselt rajas selle, põhiliselt läänemurrete alusel. 1543 Abc-kirja, rajas kirjakeele. 1548 UT soome keelde (Se Wsi Testamenti), 1551-52 ka VT raamatuid, aga siis jäi töö pooleli. 1554 sai Turu piiskopiks, osales ka Venega rahu sõlmimises, ent tagasiteel sealt suri (1557).

Gustav Vasa poegade aeg

Erik XIV oli sõjakas, autoritaarne ja psühhopaat. Valitses 1560-68. Algatas 7-aastase sõja Taaniga (1563-70), sõdis ka Poolaga, otsis liitu Venega.

Johan III oli rahumeelsem, kultuuri- ja usulembene. Valitses 1568-92, sai võimule riigipöördega. Enne kunniks saamist oli Soome hertsog, rajas renessanssõukonna ja edendas Soome eluolu. Siis aga sattus Erikuga vastuollu ja pand viimase vangi. Abiellus Sigismund II tütre Katarinaga. Said poja Sigismundi (1566-1632). Möllas usuasjadega (Punane liturgia 1576, usulepituskatsed). Elu lõpul hakkas katoliiklusse halvemini suhtuma, ent siis sai võimule ta poeg Sigismund- nii Poola kui ka Rootsi kunn. Et oli katoliiklane, algas Rootsis möll, hertsog Karl alustas kodusõda. Soome toetas Sigismundi, vähemalt aadlikud. Klas Fleming oli nende juht. 1596-97 toimus Nuiasõda, Karli poolt olnud talurid said lüüa. 1599 aga haaras rootsis võimu ikkagi Karl, lõi Sigismundi toetajaid, 1604 sai kunniks, protestantluse võit. Sõdis Poola ja Venega. Suri 1611, siis võimule Gustav Adolf.

Soome aadel ja talupojad 16. sajandil

Põhijutt eelmises punktis. Oli mitu mõjukat suguvõsa: Flemingid, Tottid, Hornid ja Kurckid. Flemingid eriti kõvad tüübid, neil kivist linnus-mõis. Talurid olid ikka vabad, aga riigimaksud olid suured, sõjakoormised kah. Seetõttu algas ka see Nuiasõda. Karl IX ajal ei läind eriti lihtsamaks, sest kogu aeg sõda idas, Soome kannatas...

Kirik 16. sajandi teisel poolel

Otsiti oma teed. Johan III tahtis kõiki kristlusi lepitada, andis välja Punase liturgia 1576. Aga läks paavstiga tülli, ei tahtnud vastureffiga liituda. Nii liiguti ikkagi lõpuks protestantluse suunas. Erik Sorolainen ja teised viisid protestantluse sisse ka Soomes.

Vastureformatsioon

1576 jesuiidid Stockholmis, tahavad kõiki katoliiklusse tagasi pöörata. Esialgu sallitakse neid, aga 1580. aastatel on sunnitud lahkuma. Seavad end sisse Poolas ja Tšehhis, koolitavad seal Põhjamaade katoliiklasi ja vastureffijaid. 1617 keelab Rootsi oma alamatel katoliiklikes asutustes õppimise, see vastureffile suur löök.

Teadus ja filosoofia 16. sajandi teisel poolel

Seotud eelkõige usuga, aga juba tuleb ka humanism. Suureks probleemiks sõjad, mis kultuuri kultiveerimist segavad.

S. A. Forsius- filosoof ja teadlane. Annab välja esimese Soome kalendri. 1611 raaamtus "Physica" otsib Jumala ilmnemise märke ja ratsionaalseid seletusi.

J. Messenius- istus usuveendumuste tõttu vangis, kirjutas seal "Scondia illustrata" (1630.-tel)- esimese uusaegse Soome ajaloo käsitluse. Varem olid vaid kroonikad, näiteks Viiburi1. piiskopi Juusteni Soome piiskoppide kroonika (16. saj. lõpust).

Rootsi suurriigi aja üldiseloomustus

Periodiseeringud kümnendite, kunnide ja rahude järgi. Pidevad sõjad, Rootsi militaarriik, Läänemeri sisemereks. Toimub keskse riigiaparaadi kujunemine, aga ka seisusliku korra jätkuv kehtestumine. Kunnide kõrval on olulised ka nende abilised: Skytte, Oxenstierna, Per Brahe jpt. Sõjad Taani, Poola, Vene ja Saksa riikidega. Rootsi kogu aeg võidab. Aadlivõim 17. sajandi algupoolel tugev, hiljem väheneb, Karl XI ajal absolutism. Mõisate reduktsioon, sõjaväereform jne. Rootsi suurriigi õitseng kuni 1697 näljani. Siis algab langus, mis lõppeb 1721 Uusikaupunkiga, Rootsi muutub taas "mõttetuks" riigiks.

Soome suurriigi osana

Muutub vähemtähtsamaks, sest Rootsi vallutab palju uusi alu. Kehtestub kontkõva luterlus, lõplikult 1686: usukohustus. Soomlased osalevad kõigis sõdades, ent nende maa muutub üha kolkalikumaks (Rootsi vaatenurgast). Idas huve enam pole, seega strateegilist tähtsust Soomel vähe. Soome territooriumit käsitletakse erinevalt: ida- ja põhjaalu mõnikord arvatakse selle koosseisu, siis jälle mitte. Brahe ja teised on kindralkubernerid Soomes. Keskvõimu haare tugevneb, õigussüsteem seatakse sisse jne. Halduslikult jaotatakse läänideks (4 tükki). Toimub ühtlustamise ja üksmeele poliitika ehk administratiivne rootsistamine. 1623 Turu õuekohus, 1640 ülikool.

Soome kirik 17. sajandil

Kehtestatakse äärmuslik luterlus, mingi vend tahtis kalvinismiga lähendada (Terseus), saadeti maalt välja. Gezelius vanem asemele, on luterluse fanatt, aitab luua 1686 kirikuseadust, toetab ka hariduse levikut, rahvakoolide idee. Lugemisoskuse kohustuslikkus seadusesse tema ärgitusel sisse. Kõik peavad Piiblist aru saama. Ahjaa, see tõlgiti 1642 lõpuks täielikult Soome keelde. Gezelius noorem ja Cajanus annavad 1701 välja 200-laululise raamatu. 1660.-test uute kirikute ja koguduste loomise buum. Kestab Põhjasõjani.

Nõiaprotsessid, võitlus rahvausundiga, mida nüid enam ei sallita.

Haridus ja teadus 17. sajandil

Descartes ja Grotius mõjutavad oluliselt.

1630 Turu gümnaasium, 1640 ülikool, gümnaasium üle Viiburisse. 1642 ülikooli trükikoda ja raamatukogu. 4 teaduskonda: usu, filosoofia, arsti, õiguse. Ka magistrikraadi võimalik saada. Somme on suht vähe, aga siiski, nende hulk kasvab. Ladina keeles kogu värk muidugi. Töötab 1713. aastani, uuesti tehakse lahti 1723. aastal.

Bureus ja Rudbeckius mõõdavad maad ning loovad botaanikaaedu-anatoomikume Rootsis, Tillandez teeb aia ning taimeloendi (494 tk.) Soomes. 1686 lahkab inimest. Thuronius on oluline filosoof.

Hjärne teeb 17. saj lõpul lõpu nõiaprotsessidele, teaduslik ilmavaade vähendab ebausku.

Kirjalik kultuur suurriigi ajal

Patriootlik, Rootsi riiki ülistav jnejne Humansitlik, esineb juhuluulet.

• Stiernhielm- kirjanik-keeleteadlane, patriootlik poeem "Hercules".
• O. Rudbeck- "Atlantica"- Skandinaavia on Atlantise jäänuk ehk kogu kultuur sealt pärit, eneseupitamine, kiitused, arvamus, et ollakse parimad, tugevaimad, targimad.
• Wexonius-Gyldenstylpe- riigi ja kodukandi ülistus
• Juslenius- "Vana ja Uus Turu", "Soome kaitseks"- ülistab Soomet, esimesi (maa) patrioote.
• Erik Dahlbergh- oli Liivi kuberner, aga koostas ka kogumiku "Suecia antiqua et hodierna".

Tavad ja argielu suurriigi ajal

On seisuslik, üha seisuslikumaks läheb. Kuni Karl XI-ni aadli mõju pidev kasv. Siis kunnivõim tugevaks, vabatalupoegkond taas mõjukamaks. Soomes kõrgklass selgelt rootsikeelseks, esineb arvamusi, et tuleks kõik rootsistada. Samas ka Soome ja soome keele kaitseks sõnavõtte.

Linnades oma kultuur, ikka saksa mõju. Kõik kõrgemad seisused seotud miskitpidi riigivalitsemisega. Esindatud ka ju riigipäeval. Formaalne õiguskord asendab senise suulise õiguse ja kokkulepluse, ametlikud riigi-, eriti kohutinstantsid, oluliseks. Soome ühisidentiteeti veel pole, kolkapatriootlikkus.

Loodus ikka metsik karm, palju asustamata paiku. Rahvas mitmes jupis, ei tunne üksteist jnejnejne

Soome poliitiline elu 18. sajandil

Koos Rootsiga nõrgeneb, jupp jupi haaval satub Vene alluvusse. Aadel teeb, mis tahab, kuni Gustav III tuleb ja riiki valgustab. Parandab mingil määral ka soome olusid, aga siis tuleb mõttetu sõda ja Gustav tapetakse. Nüüd Anjala liit, tahetakse mingit aadlivabariiki. Vene on rõõmus ja ootab oma võimalust- 1809 õnnestubki Soome endale napsata. Enne seda veel Reuterholm pukis, plitseiriik. Gustav IV ajal ollakse Prantsusmaa vastu, mis on rumal: Vene-Pr liit jätab Rootsi väga nõrka seisu, mille tulemuseks ongi Soome kaotus.

Soome majandus 18. sajandil

Tõrv (õpetaja Chydenius) ja maade kruntimine (Faggot), viljasaak käib alla, sest kliima halveneb. Füsiokratism murrab läbi. Põllunduse ülistamine, vabaturundus. Suured reformid, sest Rootsi olukord muutub, peab oma valdustest ju üha loobuma. Pommeri sõja (1805-7) järel tuleb Soome kartulikasvatus. Valloonid kaevandavad ikka rauda ja meisterdavad. Aga sajandi lõpus kirjutatakse nende trikid üles. Tööstus vaikselt areneb, tuleb suur hulk manufaktuure, näiteks klaasi oma. Oluline ka puidutööstus.

Kirik ja religioon 18. sajandil

Mõju väheneb, pietism püüab kella tagasi keerata, osalt saabki hakkama, mõned inimesed siiralt usklikuks. Hernhuutlust eriti pole. Viiburi asemel piiskopkonnaks Porvoo- 1723. Tuleb nii toomkapiitel, -kirik kui ka gümnaasium. Juslenus (Soome patrioot) on esimene piiskop. Turus on piiskopiks Mennander, kes on õpetlane ja hiljem Uppsala peapiiskop.

Kirikuõpetajatest saavad riigiametnikud, peavad kirja panema rahvastatistika, teostama järelvalvet, teostama vaktsioneerimisi, uurima loodust jne Kohalik rahvas valib- leseteema. Kohustuslikud leerikoolid ja Piibel antakse uuesti välja (1758, 1776).

Haridus ja teadus 18. sajandil

1734 tuleb Rootsi üldseadustekogu, 1759 tõlgitakse soome keelde. Kartograafia: Hermelin ja Hällström kaaridstavad kogu Soome 1795-1818. Filosoofia areneb, Locke'i, Leibnizi ja teiste mõtted, oma filosoof Swedenborg.

• Florinus- "Soomlaste vanasõnad" 1701, uurib rahvaluulet-mütoloogiat.
• Ganander- uus soome sõnastik, vanasõnad, mütoloogia (18. saj II pool).
• Porthan- soome patrioot, soome ajaloo isa, väärtustab soome rahvast ja nende kultuuri. "Soome luule" + annab välja Juusteni piiskoppide kroonika- kriitilise ajalooteaduse algus Soomes.
• Spöring- vaktsineerib; Eklund- palavikuteema; Haartmann- vaktsineerib Soomes ja rajab haigla.
• Mennander (piiskop)- on ka loodusteadlane ning uurib statistikat. Mitmekülgne vend.
• Gadd- keemia, taimed; Gadolin- soome teadussõnavara loojaid; Kalm- Soome taimestik-loodusvarad.

Kirjandus, kunst ja muusika 18. sajandil

Bellmann on luuletaja Rootsis. Soomes on Aurora-selts (1770), kus tegeldakse ilukrijanduse ja rahvuslike teemadega, eestvedajaks Porthan. Annavad välja esimest Soome ajalehte, mis on küll rootsikeelne. Esimene soomekeelne ajaleht 1775-76 (Lizelius).

Arhitektuur: Sveaborgi kindlus 1768, lisaks Porvoo väljaehitamine, Rauma raekoda. Gustav III tegeleb isiklikult kõigi tähtsamate projektidega. Hamina kindlustuste ehitamine (Vene vastu).

Gustavi ajal toimub ka kirjanduse, kunsti, teatri ja muusika õitseng. 1. soomlasest maalija on Toppelius.

18. saj-l tuleb mitmehäälne koorilaul, levib pillmäng, muusikat harrastavad ka naised. Juba 1747 Turu ülikooli jures orkester. Esimene avalik kontsert 1773- Aurora-orkester. Armeemuusika. Turu mänguselts 1790, etendused uuesti au sisse. Teater on Gustavi lemmik, see areneb ruttu. Prantsuse teater istub Sveaborgi/Viapori kindluses.

Venemaa ja Soome suurvürstiriik

1809 Hamina rahuga autonoomia. Soomel oma omavalitsus, sõjaväeüksused ja raha, kehtima jäi rootsiaegne kord. 1812 liideti Soomega uuesti Viiburi lääne ning pealinn koliti Helsingisse ja ehitati välja. Uued majandussidemete kujunemine, moderniseerumine: kanalid, raudteed, laevad. On Soome Asjade Komitee Peterburis ja kindralkuberner, kes venelane ja kõrgeim boss (ametlikult). Sisemine elu suht vaba.

Aleksander II annab eriti 1863 suure hulga uusi vabadusi: Senat demokraatlikumaks, oma raha, postisüsteem, keeleseadus, millega soome keel rootsi omaga võrdseks. Snellmanni aktiivne tegevus (oli senaator).

Venestamine tuleb 1890. aastatel, eriti Bobrikovi ajal. Vene keel ametikeeleks, soomlust püütakse alla suruda. Lõpuks lastakse B. maha, venestus leeveneb, 1906 uued vabadused: Senat Eduskuntaks ja naised valima. 1912 venelastele soomlastega samad õigused Soomes ja muud uusvenestust, aga juba 1917 autonoomia täieslikult taastatakse ning 6.12.1917 saab Soome iseseisvaks!!!

Soome majandus 19. sajandil

Toimub tööstuse arneg, raudteed, kanalid, Tampere saab tööstuskeskuseks. Puidutööstus on kõige olulisem asi ikkagi. Tekivad töölisklass ning vasakpoolsus. Kommarid asuvad vaikselt möllama.

Põllumajanduses asi hapu, kriisid. Agraarne ülerahvastus, maalt rännatakse välja Venesse ja USA-sse. Kruntimine jõuab lõpule ja piimakarjandus saavutab esikoha. Moderniseerimine ja muu blabla

Rahvuslus

Algas Turus antikvaaridega (Turu romantikud), jätkus Helsingis Laupäevaklubis: Lönnrot, Castrén, Runeberg, Snellman. Arwidsson oli esimene põhivend, ütles oma kuulsa lause. Lönnrot ja "Kalevala" kui rahvuskultuuri alus. Castren läks Siberisse, uuris põlisrahvaid ja avastas, et soomlastel on ikka päris palju sugulasrahvaid. Runeberg kirjutas luuletusi, lipnik Stooli lood, Maamme-laul, 1000 järve maa, Lotta svärd, Porilaste marss. Snellmann oli riigimees ja filosoof, tahtis Soomet igati sõltumatumaks teha. Z. Topelius noorem oli ajaloolane- rajas rahvusajaloo ja kirjanik (Maamme-raamat, Soome pildid, luuletused, Helsingi- Läänemere tütar, Suomi-neito). Soome Kirjanduse Selts 1832, eeskujuks ka eestlastele!

Seejärel vastanduvate eesmärkide teke keele pinnalt (sajandi lõpp): kakskeelsus vs ükskeelsus; siis eneseteadvuse tõus laiemas elanikkonnas. Uuriti soomlaste ajalugu ja koguti pärimust. 19. sajandi teisel poolel svenkomaanid: rootsikeelsete oma liikumine. Yrjö-Koskinen oli poliitik ja ajaloolane. Sajandi lõpus oli kõik rahvuslik: kirjandus (A.Kivi)-luule (E.Leino)-kunst (Gallen-Kallela)-arhitektuur (Saarinen, Lindgren, Gesellius)-muusika (Pacius, Sibelius).

Kirik ja religioon 19. sajandil

Luterlus jäi põhiusuks, Turu piiskop peapiiskopiks. 1827 lubati ka õigeusk, mis sajandi lõpus muutus soomekeelseks. Rajati nunnaklooster. 1880.-tel tekkisid igast kristlikud ühendused (noored mehed, naised jne). Levib vabam vaim. Varem juba Piibliselts (1812) ja Misjoniselts (1859). Mitmed äratusliikumised, valitseb uususklikkus, härdus, siirus jne. Ruotsalainen, Rehnqvist, Laestadianus ja teised äratavad hoolsalt.

Haridus ja teadus 19. sajandil

Rahvaharidus on põhiteemaks. Teostatakse koolireform: 4-klassilised vallakoolid, 1866 alam- ja ülemkoolid (2 ja 4 aastat), 1872 keskkool 8-klassiliseks, saab lütseumiks (2 osa: keskkool ja gümnaasium), luuakse igast kutsekoole: sõja, mere, ämmaemanda, põllumajandus, metsandus jne Ka erikoole, kurtidele, pimedatele, väikelastele jne 1880.-tel ka esimesed ühiskoolid (poisid-tüdrukud koos?).

Teadus. Krohnid uurivad rahvaluulet, Castren Siberi rahvaid, Wallin- idamaid, Nordenskiöld- rändab, uurib põhjamaid, kartograafiat, kogub. 1870 Muinsuskaitseselts, muististe kaitse seadus. Kodukeele (1876) ja Soome-Ugri Selts (1883). Uuritakse ka samblaid ning keemiat. Topelius ja Yrjö-Koskinen on ajaloolased, tegutsevad rahvuslaste all. Snellmann ja Westermarck on filosoofid.

Kirjandus 19. sajandil

Arwidsson- rahvaluule ja ajakiri (Mnemosyne), venelased sundisid lahkuma. Lönnrot- Kalevala, 1835,49 eepos, rahvusidentiteedi alus jne Runeberg- Stahli lood, Maamme (pacius viisistas, cajander tõlkis), soome rahva ideaaltüübid, Porilaste marss (jälle Pacius), 1000 järve maa, Lotta svärd. Topelius- Maamme-kirja- loodus, rahvas jne, ülistus; pildid Soomest, libreto 1. ooperile, ajaloonägemus rahvuslik, lood lastele. Snellmann- rahvakirjanduse mõsite- peab olema üldhsriv, patriootlik, kõigile mõistetav, ühtsustunnet tekitav. Kivi- Kullervo, Nõmmekingsepad, 7 venda Leino- rahvusromantilised luuletused, peene kunstipärasuse tulek.

Kunst ja arhitektuur 19. sajandil

Mees- ja naiskunstnikud, ekspressionism. Aleksander II kuju- Runeberg. Hiljem mitmed teised vennad veel.

Kunst ja arhitektuur: Ekman- „Väinämöinen” 1857 Von Wrightid (3)- maastikud, linnud, loodus muu kah Järnefelt- „Alepõletajad”, õppisid Läänes, algul Saksamaal, siis üha enam Pariisis H. Schjerfberg- esimesi naiskunstnikke, veider ekspressionist. Eckfelt- freskod Simberg- „Haavatud ingel” 20. saj algus Halonen- talurid, loodus Vallgren- skulptor, Topeliuse sammas. 1890.-tel kiire areng, näitused, muuseumite areng (Ateneum jt). Väljanäitus Pariisis 1904? Skulptorid: Engel- Helsingi ehitaja; Nyström- Riigiarhviis, Seisuste Maja; Saarinen-Lindgren-Gesellius- rahvusromantikud-juugend: teater, muuseum; Saarineni rdtjaam pole enam rahvuslik.

Muusika ja teater 19. sajandil

Statsionaarteatrid ja ooper. Põhitegijad on Pacius ja Sibelius.

Muusika ja teater: Profiteater tuleb vaikselt. Turus-Helsingis eestkätt, soomekeelsed etendused sajandi keskelt. 1852? 1. soome ooper „Kuningas Karli jahilkäik”- Pacius ja libreto Topeliuselt. Kivi- Kullervo ja nõmmekad. Bergbom loob Soome rahvusteatri, 1872-79. Hiljem rahvusteatri maja, tulevad töölisteadrid jne Ingelius- 1. soome profimuusik, 1. ooluline aga Pacius. Viisistab Maamme, Porilased + see ooper. 1882 tulevad konss, profiorkester ja profimeeskoor, kõik Helsingis. Sibelius- tuntuim helilooja Soomes. Rahvusromantik: kullervo, Lemminkäinen, Kurb valss, Toonela luik jnejne

Muutused rahvakultuuris 19. sajandil

Tulevad elekter ja kellad. Inimestel hakkab äkki väga kiire.

Muutused rahvakultuuris Moderniseerumine, klassiklaine rahvakultuur lõppeb 1860. Tulevad tööstuskaubad, rootsi majad, Stockmann, putkad, elekter, kellad, ajasüsteem, määratlus, ametnikekultuur, punktuaalsus, inimestel kiire. Rongid, aurud, elektrivalgustus, lilled aknale, kahvel jnejne

Essee materjale