Dokumendid > Ajalugu > Keskaeg > Varakeskaja poliitiline ajalugu

Varakeskaja poliitiline ajalugu

Üldine

Suur rahvasterändamine 375-568
Põhjused:kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik: II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati = föderaat – barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V sajandil hõivasid germaanlased suurem osa Lääne-Rooma alasid. Keisrivõim säilis faktiliselt vaid Itaalias, ka keisri ihukaitsevägi koosnes germaanlastest. 410 vallutasid ja rüüstasid läänegoodid Rooma linna. V sajandi I poolel rüüstasid kogu Rooma riigi hunnid, kes purustati 452 läänegootide abiga 451 Katalaunia lahingus. 476 Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ning kuulutas end Itaalia kuningaks. VI sajandil vallutasid Itaalia germaanlastest langobardid, samal ajal tungisid Pannooniasse avaarid, kes rajasid seal oma riigi Idagoodid liikusid Theoderichi ajal Balkani poolsaart rüüstama. Theodorich astus Ida-Rooma (Bütsansti) teenistusse ning vallutas 488-493 Odakeri riigi Itaalias. V sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid, saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus vallutasid Frangid Põhja-Gallia. 568 tungisid Itaaliasse langobardid, kes vallutasid Põhja-Itaalia ning lõid seal oma riigi. Tagajärjed:Lääne-Rooma riigi kokkukukkumine ning germaanlaste riikide rajamine romaniseerunud aladele. Germaanlaste maha jäetud alad Elbest idas asustati slaavlaste poolt.
Germaani, Türgi ja Iraani hõimud Eroopas II - VI sajand
Rooma aladele tunginud germaani hõimud: II sajandil võideldi markomannide, kvaadide ja tšatide vastu, III sajandist alates alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid, V sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. VI sajandist langobardid, Türgi ja Iraani hõimud: II sajandist sarmaadid, V sajandist hunnid, VI sajandist avaarid.
Barbarite riigid
Frangi riik Gallias, Läänegootide riik Hispaanias (419-708, vallutati araablaste poolt), Vandaalide riik: Vandaalid tungivad üle Reini jõe ja jõuavad 409 Hispaaniasse, lähevad sealt edasi ning loovad riigi Põhja-Aafrikas (u 430-534,vallutati Bütsantsi poolt); alates Idagootide riik Itaalias (493-552, vallutatud Bütsansti poolt). Langobardide riik Põhja-ja Kesk-Itaalias (suuremjaolt endistel Idagootide riigi aladel, mis langobardid Bütsanstilt vallutasid). Kestis 568-774, selle vallutas Karl Suur. Väiksemad riigid. Sueebide riik Hispaania loodenurgas (vallutatud läänegootide poolt). Burgundid rajasid algul riigi Wormsi lähedal, kuid selle hävitasid hunnid. Seejärel liikusid burgundid Galliasse ning V saj. keskel lõid oma riigi tänapäeva Burgundias (vallutati frankide poolt 543), alemannide riik Gallias (vallutati Frangi riigi poolt). Gepiidide riik Daakias (hävitati 567 langobardide ja avaaride poolt) Avaaride riik (565- u 800) Pannoonias (purustati Karl Suure poolt). Algselt oli barbarite riigi formaalselt (Lääne-)Rooma koosseisus föderaatidena.
Odoaker (elas 433- 493; valitses 476-493 )
Germaani väepealik, kes teenis Lääne-Rooma keisri ihukaitses. 476 kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ja kuulutati germaani palgasõdurite toetusel Itaalia kuningaks. Alates 477 allus ta vormiliselt Ida-Roomale, kui Itaalia asevalitseja ja sõjaväe juht. 488-490 idagoodid vallutasid Theoderich I juhtimisel Itaalia. 490-493 pidas Odoaker Ravenna (Lääne-Rooma pealinn) linnas idagootide piiramisele vastu. Lõpuks leppis Theoderich temaga kokku, et nad hakkavad Itaaliat ühiselt valitsema, kuid mõne päeva pärast lasi Theoderich Odoakeri tappa.
Theoderich Suur (elas 454-526; valitses 471-526)
Oli pärit Amaalide suguvõsast ja üles kasvanud Ida-Rooma õukonnas pantvangina. Idagootide kuningas, kes omas võimu Illüürias, Pannoonias ja Reetias ning oli Ida-Rooma föderaat (Ida-Rooma keisri teenistuses). 488 tungis ta Bütsantsi keisri õhutusel Itaaliasse ja 493 vallutas selle lõplikult. 511 valiti ta ka läänegootide kuningaks (nende riik asus Hispaanias). Üritas kaasata mõjukaid roomlasi oma riigi poliitikasse, samas üritas ta goote ja roomlasi segunemast hoida (abielukeeld gootide ja roomlaset vahel). Tema ajal eksisteeris veel senat ja Colosseumis peeti etendusi.
Langobardid
Germaani hõim, kes tungis 568 Itaaliasse (tol ajal Bütsantsi ehk Ida-Rooma käes) ja vallutas ajapikku Põhja- ja Kesk-Itaalia. Nad lõid seal oma riigi. 773-774 Frangi kuningas Karl Suur vallutas Langobardide riigi.
Chlodovech I (valitses 481-511)
Tournai ümbruse frankide kuningas. 482 sai ripuaari frankide kuningaks. Ta lasi tappa kõik teised frankide kuningad. Nii sai temast frankide kuningas ja frangi riigi rajaja. Võttis vastu roomakatoliku usu (oma katoliiklasest naise õhutusel), mistõttu ta sai paavsti toetuse ja samas ka ettekäände teiste germaanlastega sõdida. Nimelt olid muud germaani hõimud ariaanlikud kristlased. 506 lasi kirja panna saali õiguse (Lex Salica). Vallutas Põhja-Gallia, alemannid ja Akvitaania.
Merovingid ja Frangi riik
Merovingide ajal oli Frangi riik tihti killustatud, kuna kuningas, pidi suremisel jagama riigi oma poegade vahel, seetõttu toimusid pidevad kodusõjad. Frangi riigi kirik allus kuningale, mitte paavstile. 7. sajandil said majordoomused tegeliku võimu riigis. Viimane Meroving kõrvaldati troonilt 751.
Majordoomused
Algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud. Hiljem suurmaapidaja aj oma piirkonna ülikkonna juht. Võim kuningate üle koondus nende kätte. 687 sai Pippin Herstalist ainsaks majordoomuseks kogu Frangi riigis, isegi kui kuningaid oli rohkem.
Karolingid
Frankide dünastia, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687-714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Karl Martell (714-741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks. Pärast Fraangi riigi jaotamist 843 püsisid Karolingid võimul: Itaalias aastani 905, Saksamaal aastani 911 ja Prantsusmaal aastani 987.
Poitiers’ lahing 732
Frangi väed majordoomus Karl Martelli juhtimisel purustasid Kalifaadi (araablaste) väed ja peatasid araablaste edasitungi Lääne-Euroopas. Frangi riigi piirid ulatusid nüüd Hispaaniani. Seal kasutati esimesena raskeratsaväge.
Pippin Lühike (elas 714-768;majordoomus 741-751; kuningas 751-768)
751 saatis ta viimase Merovingist kuninga kloostrisse ja lasi aadlikel end kuningaks valida. 754, 756 tegi ta rünnakud Itaaliasse Langobardide riiki ja sundis neid andma paavstile mõningaid maavaldusi, nii tekkis Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst Pippini Frangi riigi kuningaks. Tekkis liit paavstivõimu ja Frangi riigi vahel. Hiljem võitles ta veel araablastega ja alistas lõplikult Akvitaania.
Karl Suur (elas 742/747-814; valitses 768-814)
768-771 jagas trooni oma venna Karlomaniga. Rajas peaaegu kogu katoliiklikku maailma ühendava suurriigi ja pani aluse Lääne-Euroopa feodaalkorrale. (778 ründas ta Cordoba emiraati (araablaste riik Hispaanias), pidi aga rahutuste tõttu Reini ääres tagasi pöörduma, selle rünnaku ajal sattus jäi üks üksus (seda juhtis kindral Roland) teistest maha ja see hävitati baskide poolt (kes olid muide kristlased). Nende sündmuste põhjal loodi hiljem Rolandi laul). Tema sõjad ja vallutused: vallutas Langobardide riigi (Põhja-ja Kesk-Itaalia), Baieri, avaarid (tänapäeva Sloveenia ja Horvaatia), saksid (sõda saksidega kestis üle 30 aasta), Bretagne (poolsaar prantsusmaa loodetipus) ja araablastelt Pürenee mäestiku ja Barcelona. Karl Suur tegi paar sõjakäiku paavsti vaenlaste vastu ja tänutäheks krooniti ta aastal 800 paavsti poolt Rooma keisriks .
keisritiitel
Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide keiser, tiitliga ei kaasnenud tegeliku võimu ulatust teiste kuningate üle. Algul tiitel pärandus Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes kontrollis Itaaliat, või vähemalt Rooma linna ning suutis paavsti sundida end keisriks kroonima. 962, kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks, siis ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga – tekkis Saksa-Rooma keisririik. Iga Saksa-Rooma keiser pidi vallutama Rooma linna ja laskma paavstil end kroonida.
Karl Suure riik..
..oli sõjalisel teel ühendatud hulk tegelikult iseseisvaid võimupiirkondi, seda nii majanduslikult kui sisepoliitiliselt. Riiki hoidis koos vaid ühise kuninga tunnustamine, kelle võim rajanes ta sõjalisele jõule. Riigil puudus kindel keskvõim ja isegi pealinn, samuti ühtne raharinglus, seadusandlus ja isegi ühtne maksusüsteem (makse maksti tavaliselt kohalikele feodaalidele, kuninga õukond reisis ühe feodaali juurest teise juurde ja elas kogu aeg kellegi kulul).
karolingide renessanss
Hakati taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, õukond kogus enda ümber teadlasi, kunstnikke ja kirjamehi. Kultuuris oli eesmärk saavutada Vana-Rooma tase. Rajati ilmalikke õppeasutusi. Kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse tegemises ning õpetamises (see traditsioon jätkus teatavasti vara-uusajani välja). Hakati taas tootma kohalike münte – nn Karl Suure rahareform. Samuti tulid kasutusele uued põllutööriistad. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Võeti kasutusele uus kirjavorm: Karolingide minuskel.
Karl Suure pärijad
Karl Suure poeg Ludvig I Vaga (814-840) suutis vaevaliselt riiki koos hoida, jagas juba oma elu ajal riigi oma poegade vahel. Ümberjagamistega rahuolematud pojad Lothar, Ludvig Sakslane, Karl Paljaspea ja Pippin pidasid tema vastu ja ka omavahel mitmeid sõdu ja jagasid riigi 843 oma vahel lõplikult ära.
Strassburger Eide 842
Vennad Ludvig Sakslane ja Karl Paljaspea vannuvad liitu vanema venna keiser Lothari vastu.
Verduni leping 843
Lothar, Ludvig ja Karl jagavad Frangi riigi omavahel kolmeks. Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) Karlile, Ida-Frangi riik (Saksamaa) Ludwigile ja Kesk-Frangi riik Lotharile.
Edasised jagamised
855 jagatakse Kesk-Frangi riik: Itaaliaks, Burgundiaks ja Lotringiks. 870 jagatakse Lotring Lääne- ja Ida-Frangi riigi vahel. 880 Lotringi lääneosa läks Prantsusmaalt Saksamaale.

Välisinterventsioonide ajajärk

Viikingid ja nende riigid
Taani viikingid (nn suur vägi) rüüstasid Lääne-Euroopat, tihti maksid feodaalid või kuningad neile lunaraha. Norra viikingid asustasid Islandi, Gröönimaa ja korraks ka Põhja-Ameerika. Rootsi viikingid kauplesid idateel.
Viikingite riigid:
  • Normandia: Prantsusmaa läänistas selle viikingitele -- Rollo sai Charles III ülesandeks kaitsta Sein'i jõe suudmel teiste viikingite rüüsteretkede eest;
  • Danelaw: Lõuna inglismaal, koosnes mitmest riigist;
  • Inglismaa kuningriik: alates aastast 1066, mil selle vallutas Normandia hertsog William Vallutaja (Rollo 6ndat põlve järglane)
  • Sitsiilia: 1060 vallutasid viikingid Sitsiilia ja lõid seal oma kuningriigi.
Ungarlased
asusid 9. saj. lõpul elama Pannooniasse (tänapäeva Ungari). Vallutasid osa Suur-Määri riigist. Sooritasid rüüsteretki Lääne- ja Kesk-Euroopasse. Kaotasid 955 Lechi lahingu Saksamaa kuninga Otto I vastu ja jäid paikseks.
Saratseenid
Eurooplased kutsusid nii kõiki Vahemereäärseid moslemeid, kes rüüstasid Vahemere rannikut ja käitusid merel piraatidena. Olid vallutanud 9.-10 saj. Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia.