Christopher Lloyd. The Structures of History. Raamat, mis ramsis ka avariiulilt saadaval on, 1995. aasta variant kusjuures.

On poliitilise, sotsiaalse ja ajaloolise problemaatika ühendaja. Kõigi nende probleemide lahenduseks arvab olevat ühendühiskonnateadust ehk sellist, kus lähtutakse liberaalsest demokraatiast kui ideaalist ning püütakse seda alati hoida ja säilitada. Sellelt positsioonilt siis ka hinnangud. Struktuurid on alati olemas, aga mi9s need on? Inimtegutsemise tulemusel on need pidevalt muutumas ehk ümberstrukturiseeritavad. Siit tuleb ka strukturatsiooni mõiste. Tema teooria tahabki olla strukturistlik. Et tuleb arvestada nii poliitikat, ajaloolist perspektiivi ja muutusi kui ka sotsioloogilisi struktuure. Kui kõik ühtekokku keerata, on tulemuseks teadus, mis lahendab kõik: poliitikud teavad, kuhu liikuda, ajaloolastel selge uurimisprogramm ja sotsioloogidelgi pilt selge! Lloyd näib seega olevat küllaltki hegellikel positsioonidel: inimajaloo eesmärgiks on liberaalse demokraatia hoidmine ja arendamine, seega pidev vabaduse poole minek! Sama ka Fukuyamalgi teatavasti.