1.Sõja algus ning sõdivate koalitsioonide koosseis: 1914 suvel mõrvas Bosnia serblasest tugeng C.-Ungari troonipärija F.Ferdinandi ja abikaasa Sophie. Princip kuulus Noor-Bosnia organisatsiooni, mida võitles selle nimel, et Bosnia ühineks Serbiaga ning mida salaja toetas ka Serbia valitsus. Oli loodud ka salaorganis, kuhu kuulusid kõrgemad ohvitserid ja kuningliku perekonna liikmed-„Must käsi”. Peale atentaati tahtis Austria asja uurida ning ka oma vägesid Serbiasse. Serblased lükkasid ultimaatiumi tagasi ning Austerlased alustasid Belgradi tulistamist. Augusti algul 1914 astus Venemaa sõtta nii Saksamaa kui ka Austria-Ungariga. 03.08 kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Kuna Sakslased tungisid ka Belgiasse, astus sõtta Inglismaa Saksamaa vastu. Tuli ebameeldiv üllatus Saksamaale- Itaalia kuulutas välja neutraliteedi. Itaalia oli ühinenud 1882 Saksa ja Austria-Ungari sõjaliiduga. Sõdivate koalit esialgne koosseis: Saksa ja Austria-Ungari vs. Vene, Prantsus, Inglis ja Serbia- viimaseid 4nim ka Antandiks. Sõdivate koa lõplik kooss: Saksa, A-U, Türgi ja Bulgaaria vs Inglis, Prantsus, Vene, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tšernogooria, Itaalia ja Rumeenia. Saksamaa määras sõja algusaja ning leidis, et on saabunud õige aeg oma probleemid lah sõjalisel teel.

2. Sõjategevused ja kampaaniad:1914: 28. juunil 1914 tapetakse Serbias Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõutakse sõja alustamist Serbia vastu, mille taga seisab Venemaa. Seetõttu vajab Austria Saksamaa toetust. Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni. Austria-Ungari kuulutab 5. augustil Venemaale sõja.Saksamaa kuulutab 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja, ja 4. augustil saadab oma väed üle erapooletu Belgia piiri, mis peale Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale.Septembriks läheneb Saksa vägi Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerub. Marne'i lahingul (5.–6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km).Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria-Ungari. Idarindel tekkib samuti positsioonisõda. Sõtta astuvad ka Türgi (keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu). 1915: 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Peale seda vallutatakse Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustub idarinne piir ning Vene väge ei suudeta siiski purustada. Türgi vägi tõrjutakse Kaukaasiast välja.23. mail 1915 kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja.14. mail astub sõtta Bulgaaria Keskriikide poolel.Sügisel vallutatakse Keskriikide ja nende liitlaste poolt Serbia. 1916: Saksamaa olukord halveneb ning otsustatakse anda pealelöögi vastase läänerinne peatoele Verduni kindlusele (21. veebruar) Venemaa alustab 4. juunil Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi. Galiitsia vallutatakse kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari säilitab oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Pealetungi Verdunis peatatakse ja sõda hakkab intensiivsemalt käima idas.1. juulil alustavad Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi (esmakordselt sõdade ajaloos kasututatakse tanke). Venemaa alustab 4. juunil Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi. Galiitsia vallutatakse kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari säilitab oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Pealetungi Verdunis peatatakse ja sõda hakkab intensiivsemalt käima idas. 27. augustil astub sõtta Rumeenia (Keskriikide vatsu), kelle sõjavägi purustatakse.Aasta lõpuks oli sõjaline initsatiiv Antandi käes. 1917: 1. veebruaril kuulutab Saksamaa piiramatu allveesõja (seda peetakse ka erapooletute riikide laevade vastu). Saksamaale kuulutavad sõja USA ja 11 Ladina-Ameerika riiki.Saksa väed saavutavad mitmel rindel edu, aga see ei ole märgatav. Allveesõda muutub tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algab revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnab nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkab teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdab oluliselt USA sõttaastumine. 1918 ja sõja lõpp: Veebruaris okupeerivad Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäävad vallutatud alad Saksamaa võimu alla. 7. mail sõlmib Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Saksa väejuhatus rakendab kõik jõud, et võita sõda läänerindel. Aga pealetungid ei too strateegilist edu ja Saksa vägi kaotab 700 000 meest.15. juulil alanud II Marnei lahingus läheb algatus lõplikult Antandile.11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja.

3.Mille poolest erines 1. ms varasematest sõdadest? 1914 sügis ei osanud veel mitte keegi arvata, kuivõrd erinev tuleb sõda võrreldes eelnevatega ning et sellest kujuneb maailmasõda. See oli esimene üldise sõjaväekohustuse ajastu suur sõda. Suureks tegi selle see, et oli võimalik luua sõjamajandus. Sõda ei olnud enam armeede sõda, sellesse kaasati terved rahvad, kogu ühiskond.

4.Sõda ja Euroopa tsivilatsiooni kriis.ei toiminud maailmaturg, lakkasid kehtimast turumajanduse reeglid.Saksamaal hakati sidemeid kuivatatud paberist jms valmistama, sest blokaadi tõttu ei saanud puuvilla sisse osta.majandustegevust reguleeris riik,riik kindlustas palga kõigile, kes töötasid armee heaks.Riik jagas defitsiitseid toiduaineid,kaupu. Sõjamajandus põhjustas inflatsiooni.Töötasud langesid, toidunormid,kehtestari kaardisüsteem.Kõik see eriti iseloomulik Saksamaale. Inflatsioon hävitas paljudes riikides hoiused ja säästud.Mille nimel sõdivate riikide elanikud kannatasid?Serblased,belglased kartsid riigi püsima jäämise üle ohtu.ülejäänute jaoks oli tegemist vaid riigipiiri nihutamine,asumaade vallutamise, meretaguste alade kaotamise või rahvusvahelise prestiižiga.

5. Kriis ja revolutsioonid Venemaal, Saksamaal, Kesk-Euroopa maades, Itaalias, Türgis, Indias ja Hiinas. Ülemaailmne revolutsiooniline kriis sai alguse Venemaal, sest oldi kodanlik-liberaalsete riikidesüsteemi üks nõrgemaid.Monrhia kukutati Veebruarirevolutsiooniga.Toimus lihtsalt-streigid suurtes linnades(Peterbur),näljamässud, sõjavägi keeldus tagamast korda. Tagajärg:NIkolai II loobus troonist.Tsaarivalitsust ei toetanud enam pmst keegi.

Märtsis 1917 kukkus võim liberaalide kätte.Neljas Riigiduuma moodustas Ajutise Valitsuse-juht Lvov. Peterburis ja teistes linnades tekkisid Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud.Riigi institutsioonide tegevus oli Märtsist kõikjal häiritud.Kuna maakohtades üritasid võimu teostada maaomavalitsused,siis tekkis riigis kaksikvõim.Venemaal üritati luua demokraatliku vabariiki.-korraldati asutava kogu valimised,põhiseadus,kehtestada alaine võim.pärast 1917 veebruari oli vene üks demokraatlikumaid riike.Vene ühiskonna struktuur ei sobinud liberaal-demokraatliku riigi loomiseks.Revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riik jagunes paljudeks väikesteks omavahel vaentusevateks kooslusteks.Riigis oli puhkemas sõda kõikide vastu.Ohvitserikond soovis taastada armees ja riigis kord, aga valitsus keeldus koostööst. Lagunemine jätkus.25.okt 1917.a haarasid enamlased Petrogradis võimu raskusteta, sest Ajutist Valitsust ei toetanud parem ega vasak.Uue valitsuse etteotsa sai Lenin.Jätkati sihipäraselt vana ühiskonna ja riigi hävitamist.Enamlased hakkasid looma Punaarmeed, Ülevenemaalist Erakorralist Komisjoni ja uut juhtimissüsteemi.Uus majandus- riik oli ainus tööandija , töötasu maksti natuuras.6.jaanuar 1918-rahvakomissaride Nõukogu ei olnud enam ajutine, laiali saadeti Ülemaailme asutav kogu. 3.märts 1918, sõlmiti rahu saksamaaga ja ta liitlastega, loovutati baltimaad,Valgevene,ukraina. Venes puhkes kodusõda.Talupoegadelt taheti nö leib ära võtta, ja sellega kaasnes ulatuslik ülestõus.1918.suveks vene riiki enam ei olnud. 1918. a sügisel puhkes revolutsioon Saksamaal. Saksa revolutsioon sai alguse laevastikule antud käsust rünnata Inglise eskaadrit, laevad läksid küll merele kuid meeskonndade liikmed said aru, et see oleks nende surmareis ning kütjad lõpetasid peagi katelde kütmise. Laevade kiirus vähenes kuni seisma jäämiseni. Kütjad hakkasid tööle alles siis kui anti käsk naasta sadamasse. Madrused hakkasid Kieli sadamas mässama ning mäss kandus üle Saksamaa. 1918 novembris kukutati Saksamaal monarhia ning võim läks Rahvavolinike Nõukogule. Saksmaal Weimaris kogunes 1919. a märtsis Asutav Kogu ning töötas välja vabariigi põhiseaduse. Saksamaa muutus föderatiivseks vabariigiks, kus presidendil oli suur võim, ta valiti üldrahvalikult. Esimeseks presidendiks sai Friedrich Ebert. Vasakpoolsed üritasid teha 1919. a jaanuaris ja märtsis relvastatud riigipööret kuid ebaõnnestusid, aprillis aga see õnnestus neil, kuid kestis ainult 3 nädalat ja 2 päeva. Oli veel mõningaid riigipöörde katseid, kuid sakslaste kiindumus isikuvabadusse, seaduslikusesse, omandisse ja perekonad aitasid säilitada Saksamaal tasakaalu. Sama võib väita ka 1918-1920 aastate Austria ning Tšehhi ja teiste endiste kõrgelt arenenud majandusega Austria-Ungari piirkondade kohta. Poolas, Slovakkias ja Horvaatias aitasid sotsiaalset plahvatust ja kodusõda vältida elanikkona enamiku rahvuslik-patriootilised tunded ning avanenud võimalus luua rahvusriik. Kõige teravam kriis oli aga nendes maades kus oli riivatud rahvuslikku eneseväärikust. Näiteks Ungari piidi loovutama suure osa oma territoorimuist naaberriikidele. Sealsed parteid ei julgenud võtta vastutust sõja tagajärgede üle ning võimule tulid kommunistid. Nad üritasid Ungari kaudu laiendada Nõukogude võimu, kuid kukutati peagi talupoegade poolt, sest kommunistid tahtsid kaotada eraomandi ja rajada sovhooside tüüpi riigimajandust. Maades, kus talupojad olid põhilisteks toetajateks võimul olijatele, kujunesid autoritaarsed režiimid. Kuigi Itaalia kuulus võidu saavutanute koalitsiooni, tundsid nad 1919-1920 aastatel endid kõrvaletõrjutuna, sest Itaalia valitsuse suurriiklikud ambitsioonid ei täitunud. Siseolukord oli Itaalias pingeline, nagu teisteski sõjas osalenud riikides kaotas sõjatööstus otstarbe, tänu sellele jäid aga paljud tööta ja see süvendas pingeid veelgi. 1920. a augustis haaras Põhja- ja Kesk-Itaaliat üldstreik. Hõivati ettevõtteid ja kõlasid loosungid „Teeme nii nagu Venemaal!“. Paljud inimesed keda poliitika enne ei huvitanud, hakkasid ka poliitikas kaasa rääkima, nende häältele käis tohutu võitlus, mille võitis Benito Mussolini, endine vasakpoolne. Mussolini koondas enda ümber 300 000 endistest sõjaväelastest koosneva sõjaväe ja surus kõik tema vastu korraldatud üritused nende abiga maha. Oktoobris 1922. aastal sai temast Itaalia peaminister, ta oli autoritaarne juht. Sõjalise lüüasaamise tulemusena lagunes Osmanite impeerium. Europpa suurriikidel seda omavahel jagada ei õnnestunud. Türgi väejuht Mustaja Kemal kutsus sealseid talupoegi üles rahvuslikule võitlemisele ning pärast edukaid sõdu kuulutati seal välja Türgi vabariik, mille esimeseks presidendiks sai Mustafa Kemal. Need sündmused toimusid aastatel 1920-1923. Indias algas 1919 massiline vastupanu Inglise kolonistidele, et saavutada iseseisvus, võitluse eesotsas oli Mahatma Gandhi. Võitlus toimus, nii et loobuti kõigist Inglismaalt pärit asjadest ja kohustustest, et sundida Inglasi India rahva soove täitma. Gandhi asus juhtima India Rahvuskongressi ning algatas 1919 aprillis kodanikuallumatuse kampaania, mis kestis kuni 1922 märtsini. Gandhi meetodid olid suhteliselt tulemuslikud, sest juba aastal 1923 toimusidki Seadusandliku Kogu valimised. Sellega oli samm omavalitsuse poole tehtud, kuid võitlus alles jätkus. Hiinas tekkis 1919 aastal nn 4.mai liikumine, sest välisriigid omandasid osad Hiina alad. Selle liikumise algatasid Pekingi tudengid. Kesskvalitsus varises kokku ja Hiina lagunes eri provintsideks, kus kohalikud kindralitest kubernerid kehtestasid oma võimu. 1921. Kuulutati Sun Yat-sen Hiina presidendiks. 1923. Aasta hakkas kodusõda erinevate kubermangude sõjavägede vahel.

6.Kas maailmarevolutsioon oleks olnud võimalik? 1920.a algul oli maailm kriisi haardes poliitiliselt kui sotsiaalselt. Selle peale võttis Moskvas loodud kommunistlik internatsionaal suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile. Venemaalt levis revolutsiooni valang Euroopasse. 1919.a. oli enamlastel kehtestatud sõjakommunistlik reziim, kus igasugune kaubandus oli keelatud. Külaelanike toodangu ülejäägid võeti neilt ära ja jagati pajukitena punaarmee sõjameestele. Nõukogude vabariik oli kui sõjalaager. Vabatahtlike armeede tuumiku moodustasid väeosad, mis koosnesid peaaegu täielikult endise Vene armee ohvitseridest. 1920. aastal algul valgekaartlaste väed purustati. Valgekaarlaste loosung: „Ühtse ja jagamatu venemaa nimel!“ tehnika paranes. Punaarmee saavutas võidu Poola vägede üle Ukrainas, Valgevenes ning tungis ka Poola aladele. Punaarmee sai Varssavi all lüüa. Pärast sõda oli Saksamaa täiesti laostunud, toimus hüperinflatsioon. Rahatähti trükiti 10x10 tuhandemargast, et igaüks saaks ise lõigata, palju vaja. Ühepoolsetena. Palka maksti 2x päevas, sest raha väärtus muutus tundidega. Kuna saksamaa ei suutnud tasuda esimest reparatsioonimakset, võtsid Prantsus ja Belgia Saksamaalt maad ära. Algas ülestõus Hamburgis. Barrikaadilahingud kestsid kaks päeva, selle ajaga suudeti üles tõus maha suruda. Peagi samal ajal Hamburgi ülestõusuga üritas Münchenis võimu harata teine radikaal- revolutsiooniline organisatsioon – Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei eesotsas Adolf Hitleirga.