Dokumendid > Keemia > Üldkeemia > Keemia ajalugu- vastused kordamisküsimustele

KEEMIA AJALUGU (LOKT.01.001)

Valik keemia ajalooga seotud küsimusi (kordamiseks)

Millisteks põhilisteks perioodideks jagatakse keemia ajalugu? Milliste ajavahemikega (ligikaudselt) neid perioode seostatakse?

Keemia ajalugu jagatakse põhiliselt

alkeemia-eelne periood: umbes 6000- 300 eKr

alkeemia periood: umbes 300 eKr kuni 15. saj (vahepeal iatrokeemia)

keemia kujunemisperiood 16 saj lõpp kuni 18 saj kesk

murrang keemia ajaloos 18 saj lõpp

Tänapäevase keemia kujunemine: 19 saj keskelt umbes 20 saj alguseni

Millistele eeldustele ja/või tingimustele nende perioodide kujunemine tugines? Millised on iga perioodi iseloomulikud jooned ja tähtsus keemiateaduse kujunemises ja edasises arengus? Keda võib esile tuua iga perioodi väljapaistvama(te) esindaja(te)na?

Alkeemia-eelne periood: Antiik-Kreekas linnriikides, kus valitses demokraatia ja Linnakodanik tundis end alluvat polises (linnriigis) valitsevale paratamatule, mõistuspärasele jõule – logosele. Eeldades kogu maailma ühtsust , püüti loogiliste arutlustega välja selgitada ainete tõelist loomust, kõigi ainete aluseks olevat ühtset alget ehk elementi .

1)Lähtumine materiaalsetest algpõhjustest. Eeldati, et maailm on ühtne ja selle alged on

igavesed.

2) Mõisteti, et eimillestki ei teki midagi ja miski ei muutu eimillekski (ei kao jäljetult).

3) Eeldati, et mateeria võib esineda erinevates vormides, mis võivad üksteiseks üle minna.

Tähtsus :levis edasi idee, et ained koosneva elementidest- üldine asjade mõtestamine ESINDAJAD: Empedokles: üldistas eelkäijate vaateid. ühtsus koosneb 4 algelemendist, idee elementide väikseimatest osakestest. Aristoteles: üldistas varasemaid vaateid, ei toetanud müstikat, arendas edasi Empedoklese kujutlust 4 algelemendist.

Alkeemia periood: arenes Alexandrias- Kreeka natuurfilosoofia, egiptlaste praktiliste keemiaoskuste segunemisel, väga palju müstikat. Hiljem arenes see Araabias edasi, kus omandas oma lõpliku ilme. Omane metallide transmutatsiooni, eliksiiridesse uskumine ja üritamine neid luua, väga palju müstikat, saladuslik, omandati, arendati töövõtteid, jagati aineid klassidesse, kuid aineid-reaktsioone võeti kui midagi sümboolset, tähenduslikku, jumalikku. (Pärast Araabiat edasi Hisp aladel ja sealt levis edasi euroopas)

Alkeemiku tegevus sarnanes jumala tegevusele – ta püüdis olla jumalaga võrdväärne looja . Transmutatsioon sümboliseeris nii inimese vaimset täiustumist kui ka jumalasõna ;

(pseudo) Geber: suurte praktiliste oskustega, kasutas keerulisi seadmeid, sai ja puhastas paljusid aineid, uuris met transmut võimalusi, toetus araablaste seisukohale, et met koosnevad elavhõbedast ja väävlist. Kirjeldas esimesena lämmastikhappe valm, ilmselt tundis ka kuningvett; Roger Bacon: rõhutas eksperimendi, kvantitatiivse mõõtmise ja matemaatika tähtsust uurimustöös, jaotas alkeemia 2ks osaks: spekulatiivne- tegeleb üldiste põhimõtetega ja operatiivne- uurib ainete valmistamise praktilisi võimalusi, pidas võimalikuks met transmut, propageeris keemilisi ravimeid.

Keemia kujunemine: teaduslik-tehniline revolutsioon tõi endaga kaasa mehhanistliku maailmapildi ja praktilisema mõtlemise. Erinevalt antiik- ja keskajast sai inimtegevuse eesmärgiks maailma muutm ine, ümberkujundamine, oma eesmärkide realiseerimine. Levisid uuesti atomistika ideed. Tehti palju õhuga seotud avastusi- õhk sai reaalseks aineks

Hakati rakendama rohkem kvantitatiivseid meetodeid, usuti flogistoniteooriat (esimene üldisem teooria keemiliste protsesside kirjeldamiseks. Tegeleti elemendi mõist selgitamisega- Boyle: aine on element kui seda ei õnnestu lagundada edasi teisteks aineteks

Robert Boyle- rajas aluse keemiateadusele, uuris ainete omadusi kvantitatiivsete meetoditega jne Carl Wilhelm Scheele, Georg Ernst Stahl, Johann Rudolf Glauber

Murrang keemia ajaloos: Kvantitatiivsete meetodite täiustumine, avastused seoses gaasidega lõid eelduse põlemise hapnikuteooria rajamiseks. Seda tegi Antoine Lavoisier ja see rajas aluse kvantitatiivsele keemiale. Lavoisier esitas ka esimese nimekirja keemilistest elementidest. Avogadro oletas, et samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad võrdse arvu osakesi.Hakati tegelema elektrokeemiaga, aatommasside arvutamise, saamisega. Kujunes elemenide nimetamine (2 esitähte- Berzelius). Avastati väga palju uusi elemente, hakkas kujunema orgaaniline keemia

Tänapäevase keemia kujunemine: Keemia hakkas aerenema üle euroopa, käidi õppimas seniste tuntud keemikute juures. Sai selgeks aatommassi ja ekvivalentmassi erievus, saadi aru keemilise sideme olemusest. Loodi eismesi struktuurvalemeid, defineeriti org keemia kui süsinikuühendite keemia. I rahvusvahelin keemikute kongress 1860- aatommassid, molekulide- aatomit mõistete erinevus- ainete valemid ja nomenklatuur. Koostati perioodilissüsteem. Tänu spektroskoobi leiutamisele avastati väärisgaasid. Alused füüsikalisele keemiale (termodünaamika), lahusteteooriad, võeti kasutusele mool

Kekulé, Mendelejev, Bunsen, Hess, Berthelot, Ostwald

Mida on kreeka natuurfilosoofid pidanud stiihiateks ehk (alg)elementideks? Kes pakkus (teadaolevalt) esimesena välja idee stiihiast ja mida ta pidas stiihiaks?

Stiihiateks on peetud:

vesi

apeiron (määratlematu, tajumatu, lõputu aine, abstraktne)

õhk- õhk on kõikjal, õhk on kõige allikas, kõik tekib muutumistes, liikumistes

tuli- muutumine, muutuvus

maa: kõik on tekkinud maast ja muutub maaks,muutumatuse printsiip

Hiljem tuli-õhk-maa-vesi kõik kokku. Esimesena pakkus välja idee stiihiast Thales, tema jaoks oli algaine vesi- vesi on kõikjal, vee ja auruna, veeta poleks elu.

Kes ühendas esimesena varasemad ettekujutused stiihiatest, oletades, et neid pole üks, vaid mitu?

Esimesena ühendas varasemas ettekujutused stiihiatest Empedokles, tema arvas, et ühtsus koosneb 4 algelemendist ja nende kombinatsioonil tekivad uued ained. Seostas elemente 4 omaduse kombinatsioonidega: kuivus, kuumus, märgus ja külmus . Ettekujutus 4 algelemendist püsis ~18.-19. saj

Milliste omaduste kandjad olid elemendid ehk stiihiad Aristotelese käsitluses? Millise elemendi ehk stiihia olemasolu eeldas Aristoteles lisaks varemarvatutele?

Aristotelese jaoks olid 4 elementi teatud omaduste kandjad:

tuli – kuumus ja kuivus, õhk – kuumus ja märgus,

vesi – külmus ja märgus; maa – külmus ja kuivus.

Külm, soe – aktiivsed kvaliteedid; kuiv, märg – passiivsed kvaliteedid.

Aristoteles lisas veel ühe elemendi nimega eeter, mis on ringjoonelise liikumisega seotud täiuslik ja muutumatu, eetrist koosnevad tema järgi taevakehad ja maailmaruum, tühjust pole.

Kes tõid kreeka natuurfilosoofiasse atomistika ideed? Milles need ideed seisnesid? Milline oli Aristotelese hinnang nendele seisukohtadele?

Atomistika ideed tõid natuurfilosoofiasse põhiliselt Leukippos, tema õpilane Demokritos

See seisnes põhiliselt selles, et mateeria on jagatav teatud piirideni; Demokr: kõik koosneb aatomitest ja tühjusest, aatomid on muutumatud ja jagamatud osakesed, mis on neile iseloomulikus igaveses liikumises. Aatomite vahel võivad olla tõmbe-tõukejõud, võivad erinevalt kombineeruda moodustades eri aineid.

Aristoteles kritiseeris tugevalt neid vaatepunkte, arvas, et aatomite vahel ei saa olla tühjus, sest loodus ei salli tühjust ja arvas, et aatomid ei saa jääda ühinemisl muutumatuteks. Arvas ka, et liikumine saab tekkida vaid mingi põhjuse, mingi jõu tulemusel, mitte niisama.

Millal (ligikaudu) ja kus võeti kasutusele nimetus keemia ( χ η μ ε ? α ), tähistamaks vastavate teadmiste ja oskuste valdkonda? Mille järgi on see nimetus arvatavasti tuletatud?

Nimetus „keemia“ võeti kasutusele Alexandrias umbes 3 saj enne kristust. Khemeia tähendas egiptuse kunsti

Milliseid metalle tunti antiikajal? Mitu neid tolle aja arusaamade kohaselt võis üldse olla ja miks?

Raud

Kuld

Hõbe

Vask

Tina

Plii

Elavhõbe

Metalle võis olla 7, kuna see on maagiline number, taevakehi ka 7, nädalapäevi ka 7

Milliseid mittemetalle (tänapäeva mõistes) tunti antiikajal?

Väävel, süsinik

Mis on metallide transmutatsioon? Millistele arusaamadele see idee tugines?

Metallide transmutatsioon: idee, et üht metalli saab muuta teiseks. Lähtus netuurfilosoofiast (elemendid võivad üle minna üksteiseks) ja seostus praktikaga (ainete muutumine keemilistes reaktsioonides) Lõpuks teisene speamiselt kulla-hõbeda valmistamisvõimaluste otsimiseks.

Millal (ligikaudu), kelle poolt ja miks on metallide transmutatsiooniga (alkeemiaga) tegelemine pandud keelu alla?

Kulla valmistamine (khemeiaga tegelemine) – keelati Rooma keiser Diokletianuse ediktis

296.a. Põhiliselt keelas sellepärast, et kartis õnnestumist- see oleks riigi ajansuele väga halvsti mõjunud.

Samuti keelas (pani kirikuvande alla) alkeemia paavst Johannes XXII 14 saj alguses, kuna see on ketserlik ja samuti kardeti õnnestumist.

Mis on 3 printsiipi, mille tõid alkeemia põhimõtetesse araabia alkeemikud? Mida need printsiibid iseloomustasid?

Metallilisuse printsiip- elavhõbe

Põlevuse printsiip - väävel

Kõvaduse printsiip- sool

Milliseid araabia alkeemikute poolt kasutusele võetud termineid tuntakse ja kasutatakse ka tänapäeval (tooge näiteid)?

Alkohol, alkali- leelis, tsirkoon, naphta- petrooleeter

Millised olid Euroopa-perioodi alkeemikute tegevuse peamised eesmärgid ja saavutused?

See, mis alkeemial oli ühist keemiateadusega (ainete saamine, nende omaduste uurimine, reaktsioonide tundmine), polnud alkeemiale eesmärgiks, vaid ainult vahendiks, Alkeemiku tegevus sarnanes jumala tegevusele – ta püüdis olla jumalaga võrdväärne looja . Transmutatsioon sümboliseeris nii inimese vaimset täiustumist kui ka jumalasõna Saavutused keemia vallas: naatriumhüdroksiidi saamine (selle kirjeldus), püssirohu valmistamist, hakati propageerima keemilisi ravimeid, kirjeldati lämmastikhappe valmistamist, saadi destilleerimise teel etanooli

Mis on iatrokeemia? Keda loetakse iatrokeemia rajajaks? Kellele ta vastandas oma seisukohti?

Iatrokeemia ehk meditsiiniline keemia (iatros – kr.k. arst) – renessansiajastu alkeemia – ravimite valmistamine keemilisel teel. Iatrokeemia vastandus üsna selgelt antiikmeditsiini (Hippokrates ja Galenos) ja araabia meditsiini (Avicenna) põhimõtetele. Iatrokeemia rajajaks loetakse Paracelsust (saksa keemik, arst), pani põlema Avicenna jm vanade autorite tööd.

Milles seisnes flogistoniteooria? Millist rolli see omas keemia edasises arengus?

Flogistoniteooria väitis, et põlevad ained on rikkad flogistoni (tuliaine) poolest; ainete põlemisel ja metallide kuumutamisel flogiston eraldub (seostudes õhuga); metallimaagi kuumutamisel söega seostub süsinikust vabanenud flogiston (õhu vahendusel) metalliga.

Flogistoniteooria oli esimene teoreetiline üldistus keemias , millele toetuti kogu järgmise sajandi vältel ainete ja keemiliste reaktsioonide selgitamisel. Senikaua kuni akperimente seletati kvalitatiivselt, siis flogistoniteooria sobis, hiljem, kui arenesid kvantitatiivsed meetodid jäi flogistoniteooria ajale jalgu.

Milliste ainetega (või ainete segudega) seostatakse tänapäeval järgmisi omaaegseid ainete nimetusi?

a) merehape - vesinikkloriidhape b) vitriolihape - väävelhape c) sinine vitriol - vasksulfaat d) roheline vitriol- raudsulfaat

e) aqua fortis- lämmastikhape f) aqua regia- kuningvesi g) aqua vitae- etanool

h) gas sylvestris ehk metsa(puidu-)gaas- süsihappegaas i) seotud (kinnistuv) õhk- süsihappegaas j) flogistoniseeritud õhk- lämmastik k) deflogistoniseeritud õhk, l) tuliõhk – hapnik m) põlev õhk – vesinik

Keda seostatakse alljärgnevate seisukohtade või avastustega?

Näitas, et on olemas erinevaid õhutaolisi aineid, võttis esmakordselt kasutusele termini gaas: Jan Babtista van Helmont, flaami arst, alkeemik

Oletas, et taimed koosnevad vaid veest ja püüdis seda ka katseliselt tõestada? Jan Babtista Van Helmont

Näitas, et põlemine ja metalli roostetamine on analoogilised protsessid, mida saab käsitleda lähtudes ühistest põhimõtetest. Georg Ernst Stahl, saksa arst, keemik, flogistoniteooria looja

Esitas elemendi definitsiooni, milles käsitles elementi suhtelisena (aine on element, kuni seda pole suudetud lagundada). Robert Boyle, inglse füüsik ja keemik, rajas aluse keemiateausele, peateos „Skeptiline keemik“

Avastas õhu koostises lämmastiku, näidates, et õhk on ainete segu. Karl Wilhelm Sheele, rootsi farmatseut ja keemik; seda et õhk on eri aiente segu tõestas ka van Helmont

Sai esimesena vesinikku, oletades algul, et tegemist võib olla puhta flogistoniga: Henry Cavendish, inglise keemik ja füüsik.

Avastasid hapniku (teineteisest sõltumatult): Karl Wilhelm Scheele, Joseph Priestley

Avastas kloori, kuid pidas seda hapnikuühendiks. Karl Wilhelm Scheele

Tõestas, et hapniku ja vesiniku reageerimisel tekib vesi, näidates seega, et vesi ei ole element. - Henry Cavendish, inglise keemik ja füüsik

Pani aluse (karboniseeritud) karastusjookide valmistamisele. Joseph Priestley

Pani aluse metallide käsitlemisele elementidena. Antoine de Lavoisier

Seostas ainete happelisust hapnikusisaldusega nendes ainetes. Antoine Lavoisier

Millised on Lavoisier’ tähtsamad saavutused keemiateaduse edasise arengu seisukohalt?

See, et lõi põlemise hapniku teooria: põlemine on reaktsioon hapnikuga, mitte flogistoni lagunemise reaktsioon. Tänu sellele sai ka koostada esimese nimekirja keemilistest elementidest ja sai üldse selgemaks, mis on element. Saadi aru, mis on põlemine, aga ka mis on element.

Millised 2 elementi olid Lavoisier’ keemiliste elementide loetelus täiesti ekslikud? Nimetage elemente selles nimekirjas, mis on tegelikult keemilised ühendid.i

Täiesti ekslikud: valgus, soojus.

Lubi, ränimuld, kloori radikaal, fluori radikaal, savimuld (alumina)

Milles seisnes Berthollet ja Prousti seisukohtade vastandlikkus?

Berthollet väitis oma katsetulemuste põhjal, et reaktsiooni saaduste koostis sõltub reaktsiooni tingimustest ja lähteainete massivahekorrast. Proust näitas jälle oma eskperimentidega, et ainete koostis ei sõltu saamisviisist

Milles seisneb ainete koostise jäävuse seadus? Kes selle esimesena kindlaks tegi?

Ainete koostise jäävuse seaduseformuleeris Joseph Louis Proust ja see tähendas, et ainete koostis ei sõltu saamisviisist sh massivahekorrast.

Milles seisneb kordsete suhete seadus? Kes selle esimesena kindlaks tegi?

kordsete suhete seadus: elementide massid erinevates ainetes suhtuvad nagu lihtsad täisarvud. Kahe elemendi ühinemisel erinevas massivahekorras tekib iga uue kombinatsiooni korral uus aine. John Dalton tegi selle kindlaks.

Kes rajas keemias ainete atomistliku käsitluse? Millised olid selle käsitluse eeldused (millistele arusaamadele toetudes see käsitlus loodi)?

Ainete atomistliku käsitluse keemias rajas John Dalton. See käsitlus loodi eeldusel, et aatomite reageerimisel kehtib nö lihtsuse printsiip ehk aatomite kombinatsioonid liitaatomites on võimalikult lihtsad (lihtsaim kombinatsioon – liitaatom tekib kahe elemendi aatomi ühinemisel)

Millised on Berzeliuse tähtsamad saavutused keemiateaduse edasise arengu seisukohalt? Millistest oma seisukohtadest jäiga kinnihoidmisega avaldas ta keemia arengule takistavat mõju?

Määras väga täpselt erinevate ainete koostist, tõestades ainete koostise jäävuse ja kordsete suhete seaduse kehtivust, määras elementide aatommasse. Arvas, et iga keemiline ühend koosneb pos ja neg laenguga osast (mis omakorda võivad koosneda eri laengutega osadest), pakkus välja keemiliste elementide tähistusviisi, mis kehtib tänapäevani,.. Oli paljude keemiliste elementide avastaja (Li, Vanaadium..)

Takistav mõju:

Laurent´i orgaaniliste ainete tüüpide teooria, mille järgi koosnevad org ühendid eetomite rühmitustest, mis seostuvad tuumaga (tuum võib olla 1 aatom ja laengud pole seejuures olulised)) ning org ühendite 3D mudelid- neid Berzelius ei toetanud ja Laurenti ees jäid paljud uksed seetõttu suletuks.

Avogardo seisukohad jäid Berzeliuse pärast tunnustamata, seega jäi mooli mõiste tulevikku ja määratud aatommassid olid suhtelised. (Avogadro- samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumaald gaase võrdse arvu osakesi)

Nimetage olulisemaid Berzeliuse poolt kasutuselevõetud termineid (mõisteid) keemias.

orgaanilised ained, katalüüs, isomeer, polümeer, allotroop, halogeen, proteiin, radiaal

elektronegatiivne, elektropositiivne

Milles seisneb ruumalaliste suhete seadus? Kes selle esimesena kindlaks tegi?

Gaaside ruumalaliste suhete seadus: gaasireaktsioonides on gaaside ruumalade suhe täisarvuline, Joseph Louis Gay-Lussac tegi selle esimesena kindlaks.

Milles seisneb Avogadro seadus? Miks see ei leidnud pikka aega üldist tunnustust?

Avogadro seadus: samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad gaase võrdse arvu osakesi.

See ei leidnud pikka aega tunnustust, sest polnud kooskõlas Berzeliuse vaadetega. (Tema arvas, et kuna vee valem on HO, siis vesinik kogus võtab 2 korda suurema ruumala kui hapnuku võrväärne kogus. Toetas ruumalaliste suhete seadust.)

Millised on Faraday (elektrolüüsi)seadus(t)e põhiseisukohad?

elektroodil eralduva aine mass on võrdeline läbijuhitud elektrihulgaga

elektroodil eralduva metalli mass on võrdeline metalli ekvivalentmassiga

Nimetage olulisemaid Faraday poolt kasutuselevõetud termineid (mõisteid) keemias.

Elektrolüüs, elektrolüüt, elektroodid, ioonid (anioonid, katioonid)

Kes töötas esimesena välja orgaaniliste ühendite analüüsi põhimõtted? Kes arendasid oluliselt edasi orgaaniliste ühendite analüüsi meetodeid?

Esimesena töötas ligikaudse org ainete empiiriliste valemite saamise meetodi välja Lavoisier, see põhines aine põlemisel tekkivate gaaside ruumala mõõtmisel. Seda meetodit täiendasid hiljem Gay-Lussac, Thénard (muutsid täpsemaks).

Liebig sai täielikuma meetodi süsiniku, vesiniku sisalduse määramiseks ning Dumas täiendas analüüsimeetodit lämmastiku määramise meetodiga.

Mida nimetati 19. sajandil keemias radikaalideks? Millised olid esimesed kindlaks tehtud radikaalid?

Radikaalideks nimetati orgaanilistes ainetes esinevaid tervikrühmitusi, mis keemilistes reaktsioonides ei lagune, vaid lähevad tervikuna üle teiste ainete koostisesse. Radikaalid koosnevad reeglina süsiniku ja vesiniku aatomitest (C – negatiivse, H – positiivse laenguga), seostudes omavahel elektriliste jõududega. Esimeseks avastatud radikaaliks oli CN-rüh, mis avastati käituvat analoogiliselt halogeeni aatomiga (nn. Pseudohalogeen).

Kes esitasid ja millised olid orgaaniliste ühendite tüüpide teooria põhiseisukohad? Miks need ei leidnud kohe laialdasemat tunnustust?

Dumas esitas esialgse versiooni ja Laurent, ta õpilane arendas edasi: orgaaniliste ühendite tüüpide teooria. Selle teooria järgi koosnevad orgaanilised ühendid aatomite rühmitustest, mis seostuvad ühendi tuumaga (tuumaks võib olla üks aatom). Aatomite laengud pole seejuures olulised. Klassifitseeris orgaanilised ained tüüpideks ehk peredeks. Ühte tüüpi ühenditel on samasugune tuum. Vee molekulist lähtuvates ühendites on tuumaks hapniku aatom. Ühe vesiniku aatomi asendamisel orgaanilise radikaaliga (metüül-, etüül- jne.) saadakse alkoholid.

Ei leidnud laialdasemat tunnustust, sest oli vastuolus Berzeliuse vaadetega.

Milles seisnes vitalismiteooria? Kes ja milliste avastustega näitasid selle teooria ekslikkust?

Vitalismiteooria: orgaanilisi aineid pole võimalik sünteesida, need saavad tekkida vaid elusorganismides erilise elujõu (vis vitalis) kaasabil.

Ekslikkust näitas Wöhler, saades ammooniumtsüanaadi kuumutamisel juhuslikult karbamiidi ehk uurea. Samas vitalismi-ideed see veel lõplikult ei kummutanud, kuna uurea on organismide elutegevuse jääk (ega tarvitse enam sisaldada elujõudu). Wöhleri õpilane Kolbe sünteesis 1845. a. äädikhapet, lähtudes vastavatest lihtainetest. Hiljem õnnestus sünteesida ka palju teisi orgaanilisi aineid .

Berthelot oli samuti üks vitalismi ümerlükkajatest

Kes ja millises valdkonnas tehtud uurimistööde tulemuste alusel esitas valentsiteooria? Kes esitas(id) selle alusel põhiseisukohad orgaaniliste ühendite struktuuri kohta?

Sir Edward Franklin esitas valentsiteooria ja tegi seda metallorgaanika valdkonnas tehtud uurimustööde põhjal.

Selle alusel esitas põhiseisukohad org ainete struktuuri kohta Kekulé, ja neid seisukohti arendas edasi Butlerov.

Kes arendas esimesena põhjalikult välja orgaanilise sünteesi põhimõtted ja töömeetodid?

Pierre Eugéne Marcellin Berthelot

Kelle poolt ja millisel meetodil avastati järgmised elemendid?

a) kaalium b) naatrium c) magneesium, d) kaltsium, Sir Humphry Davy, elektrolüüs

d) rubiidium, e) tseesium Bunsen ja Kirchoff spektrijoonte järgi

f) argoon. Sir William Ramsay ja Robert John Rayleigh- eraldasid õhust kõik muud komponendid ja selle läbi..?

Kes avastasid järgmised ühendid?

a) naatriumsulfaat- tuntud ka kui Glauberi sool- Johann Rudolf Glauber 17 saj, b) kaaliumkloraat, Berthollet sool, Berthollet c) benseen, Michael Faraday d) amiinid. Charles Adolphe Wurtz

Kelle poolt sünteesiti esimesena järgmised ained?

a) karbamiid Wöhler b) etaanhape, Kolbe c) rasvad Berthelot

Kes tõestasid, et:

a) kloor on element, mitte ühend; Sir Humphry Davy

b) soolhape ei sisalda hapnikku; Sir Humphry Davy

c) sinihape ei sisalda hapnikku; Gay-Lussac

d) elekter saab tekkida erinevate metallide kontakti korral Volta

Keda seostatakse alljärgnevate seisukohtade või avastustega?

Võttis kasutusele tänapäevased elementide sümbolid. Berzelius

Avastas, et vee elektrolüüsil eralduvad vesinik ja hapnik. Johann Wilhelm Ritter

Näitas esimesena, et ainete happelised omadused on

seotud vesinikusisaldusega. Sir Humphry Davy

Juhtis esimesena tähelepanu reaktsioonide pöörduvusele. Claude Louis Berthollet

Koostas esimese suhteliste aatommasside tabeli. Berzelius

Väitis, et gaasiliste lihtainete molekulid on kaheaatomilised. Avogadro

Ehitas esimese keemilise vooluallika. Volta

Võttis kasutusele mineraalväetised. Justus von Liebig

Võttis kasutusele ainete struktuurivalemites kriipsukesed. Kekulé

Selgitas benseeni struktuuri. Kekulé

Defineeris orgaanilise keemia kui süsinikuühendite keemia. Kekulé

Selgitas, et orgaaniliste ühendite struktuur võib olla ruumiline Jacob Henricus van´t Hoff, (Joseph Achille le Bel)

Näitas sarnaste omadustega elementide (nn triaadide) olemasolu.

J W Döbereiner

Esitas keemiliste elementide oktaavidest koosneva süsteemi. J A R Newlands

Keda võib nimetada perioodilisusseaduse avastajaks?

John Alexander Reina Newlandsi- järjestas elemendid aatommasside kasvu järjekorras 7 kaupa vertikaalsetesse tulpadesse- oktaavidesse, sarnased elemendid sattusid samadesse ridadesse, pani tähele, et omadused kordusid periooditi.

Kes võtsid esimesena kasutusele ainete koostise määramiseks spektraalanalüüsi?

Robert Wilhelm Eberhard von Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff

Kes esitas hapete-aluste käsitluse, mis tugines elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooriale.

Svante August Arrhenius

Kes tõestasid esimesena massitoimeseaduse kehtivust?

Guldberg ja Waage, kaks norra matemaatikut-keemikut

Kes andis esimesena empiirilise seose reaktsiooni kiiruse ja temperatuuri vahel? Kes esitas selle kohta täpsema võrrandi?

van´t Hoff andis esimesena empiirilise seose reaktsiooni kiiruse ja temp vahel, täpsema võrrandi andis Arrhenius

Kes selgitas esimesena katalüüsi olemust?

Wilhelm Ostwald

Keda loetakse füüsikalise keemia kui teadusharu rajajateks?

Wilhelm Ostwald ja van´t Hoff

Millised avastused näitasid, et aatomid ei ole jagamatud?

Radioaktiivsuse avastamine

Millised on järgmiste keemia ajaloos väga oluliste isikute tähtsaimad saavutused ja/või seisukohad?

Thales: Algelement ehk stiihia on vesi

Herakleitos: Algelement ehk stiihia on tuli, ainus muutumatu asi on muutumine

Demokritos,: Kõik koosneb aatomites ja tühjusest, aatomid igaveses liikumises, võivad erinevalt kombineeruda moodustades erinevaid aineid

Empedokles: Ühendas oma eelkäijate vaated- 4 elementi, tuliaine mõiste, vastastikmõju põhjustavad kehadest lähtuvad vood emanatsioonid, mis tungivad teise keha pooridesse

Aristoteles: Mõisted ei esine omaette, vaid inimese mõistuses, tuli- kuumus-kuivus, õhk:kuumus-märgus, vesi:märgus-külmus; maa- külmus-kuivus. Eetri mõiste. Tugineb eesmärgipärasusele

Zosimus: koostas entsüklopeedia kõigist seni teada olnud keemiateadmistest, kirjeldas

töövõtteid , liigitas ained: keha, vaimud,

Jabir: koostas samuti entsüklopeedia, üsna arusaadavalt, arendas edasi 4 elemendi ideed, 2 printsiipi: elavjõbe, väävel, täiustas destillatsiooni, kaltsineerimist, kasutas kaalusid,

eliksiiri mõiste

Ar-Razi: tegeles põhil meditsiiniga, lisas kolmanda printsiibi- kõvaduse- soola, aparatuuri ja töövõtete kirjeldused, jaotas ained: kehad, vaimud, kivid, vitriolid, soolad, booraksid

Albertus Magnus: kohandas Aristotelese õpetuse kristlikuks dogmaks, peetakse arseeni avastajaks, kirjeldab ka NaOH, skeptiline transmutatsiooni suhtes

Roger Bacon: „Üldine teadmiste entsüklopeedia“, rõhutab eksperimendi, kvantitatiivse mõõtmise ja matemaatilise meetodi tähtsust uurimustöös, väitis et alkeemia on bioloogi -füüsika vahepealne teadus; jaotab alkeemia spekulatiivseks ja operatiivseks; propageerib keemilisi

ravimeid

Paracelsus iatrokeemia rajaja, vastandus antiikaja ja araabia arstide

tõekspidamistele rõhutas vajadust kasutada alkeemiat meditsiinis, haiguste tartar-teooria-

haigus tekib kui organismis sade, elavhõbe – sulavuse ja lenduvuse printsiip – vaim

väävel – süttivuse ja põlevuse printsiip – hing, sool – kõvaduse ja mittepõlevuse printsiip – keha. Eitas transmutatsiooni, kirjeldas metallilist tsinki, võttis kasutusele araablaste „alkohol“

Agricola, van Helmont, Glauber,

Stahl, Boyle,

Daniel Rutherford, Cavendish, Priestley, Scheele,

Lavoisier, Berthollet, Proust, Richter,

Dalton, Gay-Lussac, Avogadro, Berzelius,

Volta, Davy, Faraday,

Wöhler, Liebig, Dumas, Laurent,

Gerhardt, Kolbe, Wurtz, Berthelot,

Frankland, Couper, Kekulé, Cannizzaro,

Döbereiner, Newlands, Julius Lothar Meyer, Mendelejev,

Bunsen, Ramsay,

Guldberg ja Waage, Gibbs, Le Châtelier,

van´t Hoff, Arrhenius, Ostwald.