Üldist

Linke

Raadio:

• Ladinakeelsed iganädalased uudised raadios YLE1 (Soome)

Foorumid:

• YLE1 foorum
• Latin Froum

Grammatika:

• Grammatika kokkuvõte

kliki lingil!

Verbid

Kõik vormid:

modus           tempus              genus       numerus + personas  põhivorm

indicativus     praesentis          activi      =1,2,3,4,5,6        =1
                                    passivi      1,2,3,4,5,6         1
                imperfectum         activi       1,2,3,4,5,6         1
                                    passivi      1,2,3,4,5,6         1
                perfectum           activi      =1,2,3,4,5,6        =2
                                    passivi      1,2,3,4,5,6         3 + esse     
                plusquamperfectum   activi       1,2,3,4,5,6         2
                                    passivi      1,2,3,4,5,6         3 + esse     
                futurum I           activi       1,2,3,4,5,6         1
                                    passivi      1,2,3,4,5,6         1
                futurum II          activi       1,2,3,4,5,6         2
                                    passivi      1,2,3,4,5,6         3 + esse     
imperativus     praesentis                         2,    5           4
                futuri                             2,3   5,6         4
coniunctivus    praesentis          activi       1,2,3,4,5,6         1         
                                    passivi      1,2,3,4,5,6         1       
                imperfectum         activi       1,2,3,4,5,6         4 
                                    passivi      1,2,3,4,5,6         4
                perfectum           activi       1,2,3,4,5,6         2 
                                    passivi      1,2,3,4,5,6         3 + esse
                plusquamperfectum   activi       1,2,3,4,5,6         2
                                    passivi      1,2,3,4,5,6         3 + esse
(NOMINALIA)
infinitivus     praesentis          activi                          =4
                                    passivi                          4
                perfectum           activi                           2
                                    passivi                          3 + esse
                futurum             activi                           3 + esse
                                    passivi                          3
participium     praesentis          activi                           1
                perfectum           passivi                         =3
                futurum             activi                           3
gerundium                                                            1
gerundivum                                                           1
supinum                                                              3

126 vormi paistab saavat ühest täisväärtuslikust verbist.

Käänamine

Käänamisega on nii, et üldiselt kuuluvad I käändkonda (Declinatio prima) naissoost sõnad, mis lõppevad nominatiivis -a-ga, genitiivis aga -ae-ga (filia, filiae, f.). Mõned sõnad on tähenduse järgi ka meessoost (nauta, agricola), aga käänduvad ikka nagu naissoost, kuid koos nendega olevad omadussõnad käänduvad meessoost reegli järgi ehk II käändkonna järgi (nauta bonus, nautae boni). Omadussõnad käänduvad muidu aga samamoodi nagu nimisõnad, ühildudes nendega arvus, käändes ja käändkonnas. II kk-a kuuluvad aga üldiselt mees- ja kesksoost sõnad, esimesed on kas -us või -er lõpulised, kesksoost aga -um või -on-lõpulised. Siin on naisoost need sõnad, mis tähenduse järgi peavad olema (us-lõpulised puud, järved, maad, linnad, saared). On veel paar erandit, mis aga pole siinkohal tähtsad.

III käändkonda võivad kuuluda nii mees-, kesk- kui ka naissoost sõna ehk see on kõige suurem segapuder. Siiski on ka siin omad reeglid. Meessoost lõppe: -os, -or, -o, -er, -ex, -es. Naissoost: -do, -go, -io, -is, -as, -x. Kesksoost: -c, -en, -ta, -ur, -us, -la, -r. Aga siingi võivad erndid oma trikke teha (muler, mulieris, f.- tähenduse järgi (naine)). Nii lõppevad põhitüübi järgi käänduvad ehk konsonanttüvelised. Omadussõnad, mis nendega kaasas on, käänduvad aga vastavalt soole kas I (f.) või II (m., n.) käändkonnas. Siis on veel i- ja muude vokaalidega tüvelõpulised sõnad, mis on üldiselt kesksoost ning nom.-s -e, -al, -ar; lisaks ka mõned naissoost, mis lõppevad nom.-s -is-iga.

Pööramine olevikus

Ladina keeles on neli pöördkonda: I lõppeb neljandas põhivormis -are-ga (pikk a); n.: voco, vocavi, vocatum, vocare; II lõppeb -ere-ga (pikk e); n.: video, vidi, victum, videre; III lõppeb -ere-ga (lühike e); n.: mitto, misi, missum, mittere; facio, feci, factum, facere; IV lõppeb -ire-ga (pikk i); n.: servio, servivi, servitum, servire.

Tekstid

• Habita in senatu.