Ehk siis loengud:

Põhjasõja tulemused ja Eesti ala ühendamine Venemaaga

Historiograafia

Dokumentide kogud Vene ajast, põhiliselt 1960. aastatest. Vassar, Traat ja teised. Ka baltisakslased kirjutanud, põhiliselt kapitulatsioonidest.

Sõja kulg

1698-99 sõlmisid Taani, Vene ja Saksi-Poola Rootsi vastu liidu. Rootsi ainsaks liitlaseks oli Holstein-Gottorpi hertsogiriik (pisike käkk Jüüti poolsaarel, Taani all). 1700 veebruaris algas saksilaste rünnakuga Riiale sõda pihta. Märtsis tungisid taanlased Gottorpile kallale. Üldiselt alguses Rootsi väga edukas: taanlased löödi kohe puruks ja pidid rahu tegema, Riias suutis krahv Erik Dahlbergh vastu pidada. Venelased venitasid augustini, siis kuulutasid kah Rootsile sõja. Septembris tungisid Eestisse sisse ja asusid Narvat piirama. Rootslased jõudsid aga appi ning 19./20.11. 1700 toimus kuulsusrikas Narva lahing ehk lõpu võidukas algus (nagu ütles Laidre). Siis läksid Karli väed aga sakse peksma ja Eesti-Liivi jäeti unarusse. Siinsete vägede juhiks sai von Schlippenbach, venelased tegutsesid siinkandis Boriss Šeremetjevi juhtimise all. 1701 ja 1702 said rootslased Erastvere ja Hummuli lahinguis lüüa ning venelased asusid nüüd karistamatult maad rüüstama. 1704 vallutasid nad Tartu (13./14.7.), Narva (9./10.8.) ja Ivangorodi (16./17.8.). Ent seis oli endiselt segane, sest rootslased mujal võidukad. Seepärast ei hakanud Pets Eestit-Liivit ka Venega ametlikult liitma. Vastastikku rüüstati ja oodati, mis mujal saab. 1708, kui kardeti, et äkki tuleb Karl tagasi Liivimaale, küüditati Tartu ja Narva elanikud Venemaale ning esimene lasti veel lisaks õhku (seepärast ei tahagi Ansip, et Narva Petsi kuju tuleb). Samal ajal said rootslased aga Valgevenes (1708, Vesnajes) ja Poltaava lahingus (27.6.1709) lüüa ning sellega oli sõja saatus sisuliselt otsustatud.

Eestis tekkisid selleks ajaks tõsised pol-sots-maj probleemid: Suur Nälg mõjutas inimmõtlemist ikka veel, sõjamaksud üha kasvasid, aga samas rootslaste abitus suurenes=viha ja meeleheide rahva poolt, vilja ei saanud välja viia ning see seisis mõttetult, 1709 tekkis ikaldusest näljahäda ja 1710 laastas maad ka katk, viimane suurem epideemia Eestis. Nii käis rahvas taas moraalselt alla, nagu varasemates sõdadeski, hakati tapma, röövima ja põletama... Otseselt Vene poolele ei mindud, aga Rootsi võimu enam ka ei usaldatud.

1709 lõpus otsustasid venelased siis Liivimaale lõplikult ära teha. Riia piirati sisse aasta lõpus, Pets tulistas sinna kättemaksuks 3 kuuli (et teda poldud 10 aastat varem hästi vastu võetud ja muu värk, mis ta välja mõtles) ja asuti siis ootele, et millal nälg ja taud oma töö teevad. Uuendati ka Vene-Taani-Poola liitu ja viimase kuningas August pidi saama leppe järgi Liivimaa. Venelased aga seda tegelt enam nii tõsiselt ei mõelnud, vaid hakkasid üleandmisega venitama ja väitsid, et tuleb oodata sõja lõpuni, rahulepete tegemiseni.

Vahepeal aga sõda veel kestis. Riia pidas vastu kuni juulini 1710, siis oli selge, et tuleb alistuda. 3.-4. juulil sõlmiti alistumislepped eraldi Rootsi garnisoni, linna ja Liivi rüütelkonnaga. Järgmisena võeti ette Pärnu. See pidas vastu juulist augustini, ent 15.8. pidid rootslased ka sealt lahkuma. Nii oli tee Tallinna alla vaba...

jätkub mõne aja pärast, loodetavasti.